ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Peša Ruočin paginoi. Salmin herrat meččästämäs muakondiedu

Peša Ruočin paginoi. Salmin herrat meččästämäs muakondiedu

карельский: ливвиковское наречие
Новописьменный ливвиковский
M inun ižäjo pokon’n’iekkuainos sanoi: "Ku koiral ei ole muudu dieluo, ga sit se nuoloo händiädäh". Mugai herrat, ku heil ei ole muudu ruaduo, hyö mennäh mečästämäh. Koirien da oružon ker hyö yhtenäh šälmetäh. Butilkkoi hyö kallistellah da ozranjyvä silmäs ambuo räčkytettäh. (Sorzat da jänöit hyö ostetah toril.) No, eihäi ni Salmin herrat jiädy muodis.
Ku hyö kuultih, što meijän kyläs Sil’ein Ondrei oli kova meččymies, hyö ruvettih händy patistelemah da kondien kierdämisty vuadimah. (Jänälöin meččästykseh hyö oldih jo kyllästytty). Ondrei oli valmiskui palokunnan heboneherroin toivomukset täyttämän. Häi andoi herroin ellendiä, štobi hänel jo on kondii valmehekse kieretty, ei muudu tarvinnuh kui pädijän siän tulduu tulla sidä zvierii ambumah. Herrat täs tiijos muga ihastuttih, što hyö annettih Ondreil edumaksukse 500 markkua, toizet 500 markkua hyö luvattih maksua, ku kondii kuatah.
Mualiskuus ne Salmin herrat tuldih röhötettih joukol Ondrein mökil. Heil oldih matkas hos minluaduzet astalat: oli vintouhkua, ukkomauzerii, konepistolkkua, dinamiittua, kandopommii, butilkkua da mondu muudu paukahtajua azettu. (Butilkkois ei tozin muu paukahtannuh kui korkit).
Ennen meččäh lähtyö hyö tietengi otettih hyvät tuikut, što käzi ei vabizis, ku kondien ker jouvvutah silmätysten. Sen jälgeh hyö kogo "sodamaterjuali" da evähät gruuzittih regilöih, šuubuloin kaglukset nostettih pystyh da lähtiettih pajatuksen ker ajamah Palokangahal. (Sil paikal oli ennenvanhah olluh Ol’kin Semoin mökki). Ondrein sanan mugah se kondii oli maguamas pezäs juuri sen endizen mökin paikan lähil.
Ku oli piästy lähil kondien peziä, ruvettih koval kiirehel da tohinal navedimah alguvalmistuksii. Konepistolkkat azetettih ambumizazemih, käzigranuatat ripustettih vyöl, valokuvaus da elokuvausmašinat laitettih pezäh päi očin. Konepistolkku miehet suadih miäräys ambuo ristituldu vaste sen jälgeh, ku kondii nouzou kahtel jallal seizomah. Nimismies komendi kolme politsii pidämäh järjestysty. Touhturil pidi olla selläs oružan ližäkse enziabulaukku, aptiekkaril oli matkas monenluadustu rohtuu, varzingi spirtuu oli litručotalkaiken varal. Eihäi voidu edukädeh tiediä, mi vois sattuo, ku kerran kondien ker ruvetah kižah. Pidihäi vie ližäkse ottua ne kuadoryypyt da ni peijaizii ei voinnuh jättiä pidämättä.
Ku kai oli valmehekse, da herrat da mašinat oldih jo valmiuzazemis, annettih Ondrein merkki, štobi nygöi on hänen vuoro toimie. Hänen tehtäväkse jäi ajua kondii pezäs iäres. (Ondreidugi oli monenluaduzil rohtuloil vahvistettu, kerran hänel oli kaikkein vuarallizin hommu ies.) Ondrei otti kädeh seibähän da lähti häilähtellen kondien pezäl.
Se pezä oli augien toizes laijas da näytti kui se olis olluh kartohkukuoppu. (Ol’kin Semoin kartohkukuoppu se aigoinah oli olluhgi.) Pezän suugi oli muga välly, štobi Ondrei hyvin syndyi sit ryömimäh sizäh.
"On tua Ondrei rohkei mužikku, ku inah vai seibähän ker uskaldaa tungevuo kondieh pezäh", duumittih heis erähät nastojuašoit salmilazet.
Kodvazen mendyy kuului kondien pezäs Ondrein iäni:
Ongo kai valmehed?
Kondii seičas hyökkiäy ulloz."
On, on! kirruttih vastah.
Valokuvaus da elokuvausmašinat pandih hyrizemäh, sormet azetettih liipaččimil.
Jo tuloo, ambukkua! Ondrein iäni kuului. (Kuopas tulla pemahtigi muanvärine ollus.)
Yks, kaks, kolme!
nimismies komendi. Konepistolkkat da vin touhkat ruvettih yhtyaigua sylgemäh tuldu.
Ku oldih ammuttu magaziinit tyhjikse, da savu oli hälvennyh, ruvettih kaččelemah, oligo se kondii kuadunnuh. Vai eibo sidä kondiedu nägynnyh ni mis.
Missä helvetissä se kontio on? aluepiälikkö mölähtih. Tualhai se zvieri hangie myöte juosta vipeldää, Ondrei ozutti, ku ambumine oli loppunnuh da häi murdavunnuh "pezäs" ullos.
Missä tuolla?
Ga tual, tuan pedäjän tagua.
Eihäi se ole kontio, sehän on maamyyrä, mikä tuolla juoksee, yhteisškolan eläinopin lehtori sanoi.
Ei se n’i myyry ole, sehäi on muakondii. Mikse työ etto sidä ambunnuh? Ondrei ihmetteli.
No, emmehäi me piru vieköön, ole tulleet tänne ampumaan sinun maakontioita, herrat kirruttih yhteh iäneh.
Vai etto ole? Minähäi Tulemal käyvvez nimenomah teil sanoin, štobi minul on kieroksez muakondii. Meil tiä tädä eläviä sanotah muakondiekse, Ondreipuolustavui.
No voi sun suutari! Voi sinua kaistapäistä, ku sotkit hyvän meiningin, herrat ärhendeltih.
A, täz taki meil tuli, hyväd herrad, pieni ošipku, Ondrei sanoi. Nygöi minä vazte älyön, što työ tulitto kuadamah sidä meččykondiedu. Vai se meččykondii ongi sellan’e zvieri, kudaman ambuez teil, hyväd herrad, pidäz olla jallaz hoikembad štan’id, sarguštan’iloi iloi on näid nenga talviaigah ylen vaigei peztä.
Sih sil kerdua Salmin herroil lopui kondienkuado. Ondreil jäi suamatta ne luvatut 500 markkua, eigo niidy elokuvii da kondienkuadopotriettiloin ni konzu muil näytetty.