ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Kiinalazien viizahus. 4

Kiinalazien viizahus. 4

карельский: ливвиковское наречие
Новописьменный ливвиковский
VIRGUMIEHET
Yksi ohjuau tostu.

Virgumies suojelou virgumiesty.
Mittuine kuningas moine i kanzu.
Ei virgumiesty varata, vaigu hänen poliitiekkua.
Ken pagizou hyvin, sen peräh astutahgi.
Köyhtynyh virgumies varrastau enämbän, migu tavalline virgumies.
Ken kyzymättäh ottau toizel, se on varrastai.
Herrasmies ei ota toizen omua.
Herrasmies ei riidele urain kel.
Midä enämbän kerdua kumardelettos, sidä pienembänny sinuu pietäh.
Suuret kalat syvväh pienii kaloi, pienet kalat čiuroidu.
Pienes mavos kazvau suuri Boa.
Ken ei malta ohjata omua perehty, ei voi ohjata valdukundua.
Parembi on rahvahan palvondu, ku rahvahan vihuandu.
Arvoruadolois palkitah, rikoksis kuritetah.
Konzu virgumiehet ollah rehellizet, kanzu voi eliä rauhas.

BOHATAT DA KÖYHÄT
Gu syönnet riissuu, alä unohta riisun istuttajua.

Suuret den’gat muutetah ristikanzan sydämen.
Bohatan perehes ildazen syvves menetetäh köyhän perehen puolen vuvven vil’l’at.
Bohatal on lyhyt musto.
Nälgäzel yksi riisun jyväine on enämbi migu kobru kylläzele.
Köyhile köyhien gor’at, bohatoile bohatoin zobotat.
Nälgäine tiigru voi syvvä ristikanzan, köyhän mieli miettiy varrastustu.
Ei ristikanzu varrastamal bohatu.
Varua omua köyhytty, älä gorevu toizen bohatustu.
Pienet puretellah kobrua, suuret syvväh leibiä.
Ristikanzu ei elä ilmai syömisty.
Yksi syöy, kolme kačotah.
Kylläzet kalat ollah suuret.
Gu pakiččijal ei ole keppii, koiratgi händy riäzitetäh.
Pakiččijatgi ollah tämän muailman rahvas.
Kengien myöjy kulgou pal’l’ahin jalloin.
Suaduu uvvet kengät, ristikanzu unohtau, gu hänel oldih pal’l’ahat jallat.
Enzikse suaha syömisty, sit vai sobua.
Gu köyhy tulou bohatan taloih, händy pietäh pakiččijannu, hos häi tuligi andamah.
Bohatal jogahine päivy on pruazniekku, köyhäl pruazniekkugi tyhjy päivy.
Sugulažus yhtistäy, bohatus eroittau.

MIELEVÄT DA MIELETTÖMÄT
Mielettömäl tuhman oza.

Mielevys kazvau vaigevuksis.
Gu et maltane omua iččie oijendua, kuibo sit rubiet nevvomah toizil.
Gu liene et kuundele viizahan nevvondoi, jovvut suurih vaigevuksih.
Kypsy ristikanzu ei ole huoletoi, huoletoi ristikanzu ei ole kypsy.
Mielevy kärziy mielevyön periä, puolimieline ainos on ilomielel.
Suuren puun pimeikös on hyvä huogavuo.
Ken äijän ajattelou, mielevyy.
Jälles kovua tuuldu tulou vihmu, ristikanzan hädä voi muuttuo mielevyöh.
Koiru ei rubie syömäh paskua.
Kudai pagizou, ei torua, kudai toruau, ei pagize.
Menetys kazvattau mielevytty.
Hädäine ei malta, maltai ei hädäile.
Mielevy ei luaji viärytty.
Oigienmugažus on arvokkahembi ku tuhat kuldastu kolikkuo.
Konzu lövvät avaimen, sada aziedu onnistuu.
Kaksi on yhty mielevembi.
Mielevy naine miesty parembi.
Hyvä muile, hyvä ičelles.
Viizahan ies ei paista hölynpölyy, kuival mual ei sua uidua.
Nostua vetty kaivos da kuadua jogeh.
Konzu tigru laskehes mäilpäi alah, koiratgi sidä haukutah.
Tapoi tigran, unohti hukkii.
Ei yksi tigru kestä hukkukarjua vastah.
Nägöy vaiku sovat, ei näe ristikanzua.
Ei suuri puu varua myrskyy.
Varoi nagrau mustua poččii.
Konzu näit verbl’uudan, älä sano sidä lehmäkse.
Parembi hyvä kuundelii, migu hyvä pagizii.
Gu tahtonet viizastuo, kuundele rahvahan paginoi.
Ongo kala keldaine vai mustu, sen näit verkuo viespäi nostajes.
Vahnu kaži ei voi hiirii tavata.
Maltau eistyö edehpäi, ei malta perävyö.
Luve nygöi lehmäle pyhii kirjutuksii.
Tiedo on ku valgo, tiedämättömys rounoku pimevys.
Älä ainos usko, midä korvil kuulet.
Kaivolöpšöi rakastau omua kaivuo.
Keinokkahas nuorukkaizes ei ainos kehity vahnu da viizas ristikanzu.

(Täh voibi ližätä hyvä karjalazien sananpiä: Vahnu vuozil, ga nuori mielil.)