ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Nikolai Zaitsev. Karjalazet oldih tuulen tiedäjät

Nikolai Zaitsev

Karjalazet oldih tuulen tiedäjät

карельский: ливвиковское наречие
Новописьменный ливвиковский
Karjalazil merenkulgijoil da purjehtijoil oli ainos olluh tahto ozan tabuamizeh, hos hyö enimite oldih vezil yllätyksellizien luonnonilmoin armoloil. Järvien- da merirannoin eläjät jo keskiaijoil tundiettih tuulien taigoi. Hyö oldih niih muga perehtynnyöt, ga oldih ihan kiini niis.

Kerran Peša-died’oi kerdoi minule yhten priičan moizeh karjalazeh nähte. Pešadied’oi oli repressien aigah vuvvennu 1939 liivahtannuhes koispäi pagoh, jätti oman perehen da kierdeli muailmua seiččie vuottu. Ga meijän oza ei olluh kavonnuh. Peša-died’oi tuli kodih jälles voinua, kazvatti omat lapset da bunukat. Mustan, hänen jutut karjalazih näh oldih yksikohtazet. Kävellen Baltiekan da Luadogan randoi pitkin da poikkizin, hänel oli mahto perehtyö tarkah Mančin- da Lunkulansuaren tuulien tiedäjih. Net ei oldu hänele ammuzet kuulijanpaginat, ga häi kuundeli niidy iče erähil vahnoil tiedäjil. Häi musteli erästy tuulien tiedäjiä, kuduan nimi oli Rytty.
Ryttyy mindählienne ei nimitetty tiedoiniekakse, ga sanottih tiedäjäkse. Rytty-tiedäjäl oli moine sanan vägi, kudual häi voibi alistua luonnonilmielöi omil tiedohussanoil da luguloil, kudualoi häi iče, libo tuulen ostajat lugiettih. Niilöin luguloin ostai sai tuulen lievembäkse libo vägevämbäkse. Agu ken ei olluh varmu turvan purjehtandah da sualehen suandah, tiettih myös net suaren eläjät omaluaduzii tuulien da vezien perindöllizii paganjumaloi lahjotettavakse da molittavakse.
Erähät eläjät, kuduat elettih suurien vezien rannoil, vuotettih purjehtuuldu. Silloi tiedoiniekat tarittih tuuldu ostettavakse kauppu- da kalamiehile, kudualoi suuret torakkutuulet piettih rannal. Pohjazen aloveh jo muinazen paganallizen uskon aigah oli perehtynnyh vahnoih tiedohuzih da ritualoih muga, buitogu iče Persian Zoroaster oli opastannuh täh kirottuh taidoh.
Torokkusiän aigah laivupristanil ainos käveli Ryttytuulenmyöjy, kuduan käis oli nahkušäigy. Nahkušäigy oli valmehekse puhuttu da sih oli sivotut kolme solmie peräkkäi.
Järgieh maksun suaduu, taidoiniekku möi tuulenostajale nahkušäigyn vagavin nevvoloinke, kui käyttiä nämmii solmii: "Gu työ keritättö enzimäzen solmensuatto lembien tuulen, gu avuatto toizen solmensuatto vägevembän tuulen. Kolmas solmiiče kaččokkua. Agu uskaldatto kerittiä kolmanden solmen, sit suatto vuatoropputuulen, se on jo vuaralline da iče voitto upota, gu etto pystyne ohjuamah venehty".
Luadogan randueläjät ammuzis aijois oli otettu huomivoh, sanoi Pešadied’oi, ku pohjaine aloveh jo muinazen paganallizen uskon aigah oli perehtynnyh tiedohuzih da luguloih. Mančin- da Lunkulansuaren laivupristanil puaksuh vuotettih tuulenmyöjiä Ryttyy. Häi oli hyväntahtoine mies, händy tiettih da kunnivoittih, erähät varattihgi händy. Häi oli ylbei ičessäh, piä ainos kokkotti, arvosti korgiele iččie, ku häi on tiedäi. Häi taričči kalastajile da kauppumiehile tuulii, kuduat piettih heidy rannoil. Hänel käzis oli nahkušäigy, kuduah oli sivottu kolme "puhuttuu" solmie peräkkäi. "Niidy tuulii suau käyttiä mielenmugah," oli tabaine kehuo Rytyl.
Nämmii juttuloi Prikin Peša-died’oi oli kuulluh moneh muutokseh. Net omal vuitil ozutetah siirdymisaigua keskiaijal jatkujas mifolougizes da kosmiellizes nägymykses nygözeh aigah. Juttulois on ielleh ylen vahnu vuitti annettu mifolougizile merielättilöile. Voibi huomata, ku merenkulgijat uskottih niih, sanoi Peša-died’oi.
Paganallistu mifolougiedu löydyy suarnois, Kalevala-eeposas da Mikael Agricolan kerdomuksis. Hänen Psalttarin alguvaihies kerdou erähii tiedoloi suomelazien da karjalazien paganaijan jumalois da tiedäjis. Ga hänen kerdomukset ollah ylen lyhyöt. Ei nikonzu häi kirjutannuh, mindäh kaikkii paganritualoi käytettih Suomen da Karjalan syvis mečis da loittozil pellonperil.
Päivännouzupuolen tuuleh nähte paistih ryttysiäh niškoi, kudai oli joudunuh, paginan mugah Rytty tiedäjän nimes. Sanotah, ku häi oli muinaisliivilästy roduu. Muinaisliiviläzien purjehsanastos jumalan listal oldih kai tuulen- dai vienjumalat. Ristikanzu, kudai eli suurien vezien rinnoil da vuotti purjehtuulii da iče oli ebävarmu omas turvas da merisualehes, hos häi oli ristitty Jumalan nimel. Ga yksikai randueläjil löydyy moni perindöllisty Vien da Tuulen paganallistu jumalua lahjoitettavakse da molittavakse enne torrule libo kalamatkale lähtijes. Enimäkse Karjalas nimitettih vagavakse Novaja Zeml’an madalua vihmu- da lumituuldu ryttysiäkse.