ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Joga talois omat tavat

Joga talois omat tavat

карельский: ливвиковское наречие
Новописьменный ливвиковский
Šakko, midä työ tuatanke da muamanke suvaičetto ruadua joudoaijal?
Minun tuatto da muamo suvaijah kävvä meččäh. Kezäl da sygyzyl myö kävymmö meččäh marjah da gribah. Tuatto tiedäy, kus ollah hyvät marju- da gribakohtat. Myö keriämmö must’oidu da vagoidu, buolua da garbaluo. Kävymmö sežo gribah da sieneh. Griboi myö kuivuammo, sienii suoluammo. Myö ylen äijäl suvaičemmo gribarokkua da suolattuloi sienii.
A midäbo työ luajitto marjois? Šakko, et sanonuh sidä.
Marjois myö keitämmö varen’n’ua, kiiselii, marjuvetty. Vie muamo varustau buolu- da must’oikuaššua, pastau marjupiiruadu. Talvekse myö ainos kylmätämmö äijän marjua. Buolii myö piemmö vies, garbaloloivilus. Net keviässäh pyzytäh hyvänny.
Šakko, a kävyttögo työ talvel meččäh?
Kävymmö. Talvel myö kävymmö meččäh hiihtelemäh. Myö suvaičemmo hiihtellä. Vie talvel myö luistelemmo järvel da čuruammo regyöl mäis.
A midäbo työ suvaičetto ruadua kois? Kižuattogo työ stolakižoih? Toinah luvetto midätah?
Myö suvaičemmo lugie. Muamo mielihyväl lugou runoloi da romuanoi, tuatto lugou žurnualoi, minä luven klassistu ven’alastu literatuurua. Vie myö tuatanke kižuammo jiäkur’oistolakižah da muamanke pastammo piirualoi da piccua.

In’a, voizitgo sanella oman perehen perindölöis da tavois?
Argipäivinny meil ei puutu kaikil yhtel aigua syvvä huondesvero da murgin. Ildazeksehäi myö ainos kerävymmö yhtes syömäh. Syömmö da taratammo kuulumizii, šeikuičemmo tulieloi ruadoloi da dieloloi). Huogavopäivii, suovattoi da pyhäpäivii, ainos vietämmö yhtes. Yhtes ruammo kaikkii ruadoloi: kabrastammo pertilöi, keitämmö da pastammo, kävymmö ostoksile. Meijän perehes rodih perindöllizekse kylyn lämmitändy suovattan da piirualoin pastandu pyhänpiän.
Löydyygo huogavopäivil aigua toizih ruadoloihgi? Sportuičettogo työ? Toinah kävyttö meččäh?
Myö elämmö järvirannas, sendäh kezäl ainos kylvemmö kezoidu järves. Tuatto vie sygyzyl kylyn jälles kävyy kezoile järvel. Kävymmö sežo kalah da suvaičemmo sovvella venehel järvie myöte. Talvel čuruammo potkuriloil jiäl da luistelemmo.
In’a, mittumii pruazniekkoi työ suvaičetto pidiä?
Myö suvaičemmo Uuttu Vuottu. Uvvekse Vuvvekse meile gostih tullah buabat da died’oit. Myö kaikin yhtes vastuammo Uuttu Vuottu. Pruazniekakse keitämmö magiedu syömisty da pastammo tortan, annammo toine toizele lahjat da piemmö iluo.