Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| История изменений
| Статистика
| ? Помощь
Galina Baburova.
Mirus om äi melentartušt!
Источник:
Kodima. № 4, 2025, с. 4
Materialan pala om kirjutadud keskvepsän paginal
Galina Baburova
Mirus om äi melentartušt!
вепсский
Младописьменный вепсский
Galina Ivanovna Lokkina (norudes – Petrakova) om sündunu Värasjärves – Vologdan agjan Vitegran rajonan vepsläižes küläs, mittušt nügüd’ jo ei ole. Neciš küläspäi oliba molembad hänen vanhembad. Siš küläs Galina läksi školha. Hän johtutab:
"Oli mugoi čoma taho sigou. Meiden pert’ seižui, a pertin jäl’ges oli pit’käine mätaz. Muštan, lähted pertišpei – manzikašt söd. Päliči mäthas päzud – sigou jo babarmod, a vuu vähäižou päzud, ka om pen’ so. Kaiktä kävelim sigou, guleim, ei tariž olend varaita nikeda".
Värasjärv’-külä saubatihe. Kanz tuli elämaha Piterin agjan Podporožjen rajonan Nemžkülähä. Siloi Galinale oli ühesa vot. Augotižškol oli Nemžas, a keskškolha pidi ajada Vidlaha kaikikš muupäivikš.
Galina om sündunu koumanden, kut hän sanub, ani keskmäižen lapsen kanzas. Hänel oli vanhembad Zoja-sizar da Kol’a-vel’l’ i norembad Ton’a-sizar da L’oša-vel’l’.
"Olen vanhamb Ton’ad kaht vot, a L’ošad – nelläd vot. Minä vuu heid pestunoičin. Mändas tatam da mamam mecha, a minä hiideke olin", – starinoičeb Galina Ivanovna, a sid’ ližadab: "Tatam miil mecas radoi, a mamam – kolhozas. Minun vanhambad oliba mugomad prostijad ristitud, radnikad oliba hüväd, ningomad hüväd tabad oliba molembil!
Tatan pol’he sanun! Ühten sil’manke (mecas puskei) otiba händast voinale, sigoupei tuli vaiše vodel 1946. Andoiba hänele paukan, sikš ku hän üksnäze ühten sil’manke oti plenha kümne gitlerovcad! Neciš arhiveišpäi tedištimei".
Školan jäl’ghe Galina tuli opendusele sauvondtehnikumha Petroskoihe. Küzündale siš, mikš hän valiči necen lidnan, Galina Ivanovna andab mugoižen vastusen: "Ken-se tägou oli miiden küläspei i saneli, miše Petroskoi om hüvä, minä i tulin. Navedin Petroskoid. Konz tulin tänna, ningomid surid pertid eilend. Kaiktä Petroskoiš oli puhtaz, kaiktä cvetuižed oli ištutadud, mugoi pen’, hil’l’, čoma gorod oli. Konz magazim öl, ka kulim, kut mašinad ajelesoi – puhtastadas irdad".
Opendusen jäl’ghe Galina Ivanovna muga jäi-ki elämaha Petroskoiš. Äi vozid hän radoi tägä sauvojan. Hot’ oli hänel toine-ki uništuz – olda lapsiden kacujan: hän lujas navedib lapsid.
Vaiše seičemeks vodeks Galina Ivanovna ajoi kodikülähä, konz hänen mam ei olend voinu eläda pertiš üksnäze. Galina Ivanovna johtutab: "Tatam koli, konz hänele oli 62 vot, a mamuško minun eli 88 vot. Hänen jäl’gmeiččed voded elin hänenke. Minä sinne ajoin. Voib sanuda, elon seičeme vot ližazin hänele. Ku en ajaškandend, ka ei pit’kha hän eläiž. A Petroskoihe händast ei todud. Ked küläs hargneba eläda, ei mahtkoi eläda lidnas".
Galina Ivanovnan vanhembiden pert’ Nemžas om kaičenus. Kaikuččel kevädel kogonaižeks kezaks hän lähtleb sinna. Iče kazvatab jur’kazvmusid linmal, nitäb heinäd vikatehel ümbri pertiš, erašti iče kohendab kojemidä pertiš.
Galina Ivanovnal om aktivine elo. Petroskoiš kaikuččen nedalin hän kävub "Paginkluban" vastusile, ühtneb äjihe azjtegoihe. Elädes Nemžas-ki hän ühtes Kul’turpertin radnikoidenke tegeb kodiküläs erazvuiččid praznikoid. Hö ajeleba koncertoidenke susedkülihe-ki. Galina Ivanovna lugeb runoid da pajatab pajoid venän i vepsän kelil. Ližaks, hän kaičeb kodiküläs zavetnijan praznikan, mitte praznuitihe sigä jo äi vozid völ edel Galina Ivanovnan sündundad. Necile praznikale erašti tuleskeleb Galina Ivanovnan Ton’a-sizar-ki. Tošt sizart da vellid ei ole jo hengiš.
Konz Galina Ivanovnan Alina-vunuk openzihe školas, ka kaik kezapästused hän oli babanke Nemžas. Ühtes hö kävuiba kalha, mecha – marjoihe da babukoihe. Nügüd’ Alina om üläopenik, opendase kändajaks. Täl vodel hän kirjutab diplomtöd. Baboi kaikiš azjoiš tugedab händast.
Äi vozid Galina Ivanovna valase vilul vedel, kül’bese joges kevädelpäi möhäze sügüzehesai. Tal’vel hän 15 kilometrad hihtäb suksil. Galina Ivanovna uskob, miše mugoine elonlad abutab vahvištoitta tervhutb– zellid hän job ani harvoin. Norele sugupol’vele Galina Ivanovna nevob: "Konz elädas kanzas, ei tariž vaiše erazvuiččid kodiradoid tehta. Pidab löuta aigad kävelta kuna-ni. Elos om äi melentartušt! Ei tariž vaiše kodiš ištta. Da völ pidab tervhut kaita!"