Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| История изменений
| Статистика
| ? Помощь
“Konz olin lapsen, voin ei pöl’gästoitand”
Источник:
Kodima. № 4, 2025, с. 6
Material oli paindud “Oma Mua” -lehteses vodel 2015.
Pagištoiti Ol’ga Smotrova, Vepsäks kändi Darja Hil’.
“Konz olin lapsen, voin ei pöl’gästoitand”
вепсский
Младописьменный вепсский
Minun baboi, Tamara Petrovna Mihnevič (1933–2021), norudes – Sidorova, oli vepsläine, kudamb sündui Ropei-külähä. Hän oli vagahaižen lapsen, konz heiden pereh sirdihe Šoutjärvehe. Neciš küläs mäni-ki Sidorovoiden sizariden da velliden laps’aig.
Konz zavodihe voin, Tamarale täudui kahesa vot – nece oli aig kävuda školha. Hän muštab, miše opendamižen täht ombeltihe havad, miččehe jo oli pandud puine pirdimhodr, pirdim, kirjutim, pühkäine da lehtik. Oli sur’ taht kävuda školha, no Tamara ei ehtind: zavodihe voin. Tatad (P’otr Pavlovič Sidorovad) ottihe vojenkomataha, i mam (Jevdokia Sem’onovna Sidorova) jäi koumen lapsenke da ližaks varasti nellänt.
– Hebo vei ristituid pristanile, sigäpäi heid oigetihe baržal evakuacijaha, Volga-jogen polehe – äjad putuiba Gor’kii-lidnaha. Konz hebo tuli meidennoks, mam ei olend olnu kodiš, a ilma häneta meid ei ottud. Konz hebo tuli meidennoks toižen kerdan, ka olim jo vaumhed. Tulim pristanile, a barž oli jo edahanb– mö möhästuim. Pördimoiš kodihe. Konz tuliba suomalaižed, mö ühtes kahten kanzanke kortomim hebon da läksim mecan taga. Sišpäi nägui, kut meiden saldatad tagetes poltiba raikoman da min-se völb– miše suomalaižed ei saižigoi sidä. Mecan taga elim kenelse tactud pertiš, meid oli nel’l’: mamoi, minä, vanhemb L’us’a-sizar da noremb Ton’a-sizar. Aigvoččed lujas varaižiba, miše suomalaižed löudaba meid: iknoiden uudimed kaiken aigan oli saubatud, meile ei sand lähtta irdale. Päliči miččes-se aigas meiden naižed rohtiba lähtta külähä, kus suomalaižed jo oliba tulnuded valdaha. Sid’ mamoi andoi meile heiden sanad: "Algat varaikoi, em tekoi teile pahut". Mecan tagapäi pördimoiš ičemoi külähäb – pert’he, kus elim ende. Evakuacijan aigan küläspäi läksiba ei kaik – külähä völ oli jänu rahvast. Ezmäi pertiš ei viritadud lämoid, a uksed pidetihe saubatud. Mamoi radoi. Tal’vel hän sünduti Tol’an. Minei pidi kacta händast, sikš läksin školha äjal möhemba, – johtutab Tamara Petrovna. – Muga eletihe suomalaižiden valdas vodehesai 1944.
– Kut tö elit? Miččid muštlotesid Teil om neniš voinan voziš?
– Läz meiden pertid eliba suomalaižed neiččed. Hö radoiba saldatoiden sömsijas, mitte oli hebotanhan taga, – keitiba sömäd suomalaižile saldatoile. Meiden mamoi pidi kanoid: hän kerazi kümenikan munad, andoi neiččile-keitäjile, a muniden sijas hö toiba meile galetoid. Leibäd mö paštoim iče. Ližazim tahthaze imičašt da pilitesid, miše se tegižihe enambaks. Konz saldatad söiba sömsijas, mö peitimoiš penzhiš – varastim, konz neiččed toba meile sömäd. Tobjimalaz hö andoiba kagrpudrod da kaiken sanuiba: "Ala ozutade saldatoile!".
Suomalaižed kovin ustavzoitiba varghid: kerdan külälašt prihašt, kudamb oli midä-se vargastanu, oigetihe keradamha ičeleze vicoid. Sid’ aitaspäi kului vaiše kida – muga lujas pekstihe prihašt. Jomarid-ki ustavzoitihe.
En mušta kaiked – ani lapsen olin. Oli üks’kaik, mi oli ümbri meiš, ved’ mamoi kaiken oli rindal.
– Teiden tat läksi voinha. Mitte oli hänen oza? Kut lopihe voin Šoutjärves?
– Voinan aigan školan opendajan radoi suomalaine naine. Hän tedišti, miše meiden tatad ottihe plenha Suomehe. Hän tarjoiči L’us’a-sizarele ajada Suomehe tatannoks – L’us’a hökkähti sihe. Suomalaine naine toi händast ičeze kodihe – ei edahan sil mehelpäi, kenen hebotanhal radoi tat (hän oli plenas). Muga L’us’a vastsihe tatanke. Voinan jäl’ghe suomalaižed pästiba tatad valdale, no kodihe hän tuli vähän möhemba: kodimal händast ezmäi oigetihe suvehe varjoičemaha plenha ottud saldatoid. Meidennoks tat pördihe vodel 1946.
Rahvaz hilläšti pördihe külähä. Hot’ tactud pertid tobjimalaz oliba tühjad, sijaližed eläjad kaik-se ehtiba midä-se vargastada. Konz meiden N’ura-tädi pördihe evakuacijaspäi, hän völ hätken löuzi ičeze kaluid kaiked külädme: nägeb midä-se ičeze – otab.
Völ starinoitihe, miše voinan aigan meiden külän taga oli partizanjouk. Se peitihe Mägen eläjanno, kudambad suomalaižed paniba külän pämeheks. Hänele usktihe, sikš niken ei meletand, miše nece mez’ voi peitta ičezenno partizanoid. Voinan jäl’ghe neciš partizanjoukus oli äjan kirjutadud – prihad tegihe tetabikš.