Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| История изменений
| Статистика
| ? Помощь
Sergejeva Tatjana .
Korged kacujan arv – parahim pauklahj
Источник:
Kodima. № 5, 2025, с. 5
Vepsäks kändi Irina Sotnikova
Sergejeva Tatjana
Korged kacujan arv – parahim pauklahj
вепсский
Младописьменный вепсский
Sulakun 28. päiväspäi semendkun 2. päivähasai meiden man pälidnas VDNH-ozuteluzkompleksas mäni XX Rahvahidenkeskeine ozuteluz-jarmark "Pohjoižen kal’huded. Venäman mastarid da taidehpirdajad – 2025". Sihe ühtni vepsläine delegacii Piterin agjaspäi – Vepsän fol’klorkeskusen radnikad, Piterin agjan Vepsän kul’turan organizacijan ühtnikad.
Necil vodel Vepsän fol’klorkeskusen mastarid-naižed ozutiba ičeze poimdud käzipaikoid vepsläižen ornamentanke. Ned oli tehtud "Mitte linduine, mugoine i pajoine" -projektan aigan. Kaikuččel käzipaikal om ičeze istorii, kaik ned om tehtud originalan pohjal. Mastarid-naižed ičeze sil’mil nägiba äjid käzipaikoid, pidiba niid käziš, tarkašti kacuiba – i heile ozastui tehta ani niiden kopijad.
Vägestusen 80-voččeks jubilejaks paviljonas oli ezitadud kalud, miččed om omištadud Vägestusele Surel voinal. Sur’ homaituz anttihe "Krasnaja zvezda" -lehtesele voden 1945 sulakun 10. päiväspäi. Vidlan eläi Natalja Nikolajevna Kovrova andoi sen Vepsän fol’klorkeskusehe. Komissijan ühtnikoiden da adivoiden südäimid koskiba meiden külän saldatoiden kädel kirjutadud starinad-ki.
Tradicijan mödhe naižed kudoiba, vaumištiba erazvuiččid mastar’-klassoid. Necil vodel mö ozutim adivoile, kut voib tehta kanghan šlikuspäi čoman paikan poimetišidenke. Nece om endevanh maht mujutada kangast i tehta sil erazvuiččid ornamentoid peniden pulaudaižiden abul. Meiden kangazpu vöiden kudondan täht necil vodel oleskeli Kemerovan agjan adivoiš-ki. Sigälaine mastar’-naine toi ičeze kangazpun, se lujas kožui meiden kangazpuhu, vaiše om suremb. Oli melentartušt pagišta mastarinke, rindatada kudondan mahtoid, nägištada, kut meil, erazvuiččil rahvahil, om äi ühtejittušt. Openzim adivoid kudomaha luneglal-ki. Nece om kanzan relikvii. Se jäi dedalpäi.
Ozutelusel mäni "Parahim regionan ekspozicii" -konkurs. Žürijouk korktas arvosti meiden radod. Se erini toižiden konkursan ühtnikoiden ekspozicijoišpäi. Meile sanutihe äi lämid sanoid vepsän rahvahan kul’turan kaičendan polhe. Mö tegimoiš vägestajikš "Erine lahj" -nominacijas, i nece om korged pauklahj.
"Parahim rahvahaližen taidehen rad" -konkursas "Rahvahaline sädo"- i "Kudond, hob, poimetiž" -nominacijoiš meiden mastarid Tatjana Sergejeva i L’ubov’ Medvedeva saiba laureatoiden diplomad.
Nece oli jubileiozuteluz. XX-voččeks jubileijaks Tatjana i L’ubov’, kut jogavoččed ühtnikad, saiba jubileipauklahjan znamad. A Svetlana Burd’ukova i Nadežda Stol’arova – meiden sebranikad, "Kädekaz"-sebran ühtnikad, čomad mastarid, kudambad kaiken oma meidenke, kaiken oma vaumhed abutada, – saiba muštlahjoid: ozuteluz-jarmarkan katalogad i diplomad ühtnendas.
Lujas äi adivoid tuli ozutelusele. Äjile tuli mel’he meiden ekspozicii. Oli mel’he kundelta: "A mö muštam teid! Mö olim teil muloi". Vai mugoižid sanoid: "Mö tedam, ked oma vepsläižed, kus hö eläba. Mö oleskelim teiden agjas".
Üks’ meiden ozutelusen kacujišpäi oli Grigorii Petrovič Ledkov – Venäman Federacijan senator, enzne Pohjoižen, Sibirin i Edahaižen Päivnouzman igähižiden vähälugužiden rahvahiden associacijan prezident.
Enamba kaiked meid čudutoiti üks’ adiv – moskvalaine naine. Natalja Ivanovna Višar om Valdkundaližen istorijan muzejan radnik. Hän oleskeli mijal äjak-se kerdad. Mö äjan pagižim, hän ihastui meiden mastariden radoihe, poimdud käzipaikoihe. Jäl’gmäižel ozutelusen radon päiväl hän tuli mijale lahjanke – nece oli "Venäman rahvahiden prazniksädod" -kirj. Se om omištadud muzejan Venäman rahvahiden prazniksädoiden kollekcijale. Täs om kirjutadud, miččid sädoid da pähižid oli, kut niid tehtihe, om anttud sanoiden sündund. Mugoine lahj om lujas arvokaz meiden keskusen da mastariden täht. A ningoine tehtud radon arv om korktemb kaikid pauklahjoid!