Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| История изменений
| Статистика
| ? Помощь
Tahtoin ozutada, kut tärged om opeta vepsän kel’t
Источник:
Kodima № 6, 2025, с. 5
Pagištoiti Maria Šašina
Tahtoin ozutada, kut tärged om opeta vepsän kel’t
вепсский
Младописьменный вепсский
Maria Košelevad meiden lugijad tedaba hüvin: hän pit’kha radoi "Kodima"-lehtesen toimitajan, kirjuti äjan vepsän kelel, da nügüd’-ki paksus lugem hänen kirjutesid. Maria radab vepsän da suomen keliden opendajan Petroskoin universitetas. A necen voden sulakus hän polesti dissertacijan. Maria oppib vepsän kel’t, i se oli valitud hänen tedoradon temaks.
– Maria, starinoiče, kus oled sündnu, kuspäi oma sinun kazvatajad?
– Minä olen sündnu Petroskoiš, no minai oma vepsläižed jured maman polespäi. Tatoi om Krasnodaran röunan küläspäi. Mamoi om Toižeg-küläspäi, hänen tatoi (minun dedoi) om Telorgaspäi – ende nece oli külä läz Toižegest, – a baboi om Kalagespäi. Toižil sanoil, kaik heimolaižed maman polespäi oma pohjoižvepsläižed.
– Kut i konz sinä zavodid opeta vepsän kel’t?
– Laps’aigaspäi kundlin vep sän paginad, baboi mamoinke pagižiba, no nimidä en el’gendand da en pagižend iče. Meiden kanzan heimolaine Svetlana Pas’ukova starinoiči minun baboile Suomalaiž-ugrilaižen školan polhe da siš, miše sigä opetas vepsän kel’t. Muga, školas minä zavodin opeta vepsän kel’t.
– Void-ik starinoita ičeiž opendajiden polhe?
– Minun ezmäižen vepsän kelen opendajan oli Marina Borisovna Ginijatullina, sid’b– Nadežda Anatoljevna Petrova, hän oli meiden klassan ohjandajan-ki. Hän starinoiči baltianmeren suomalaižiden keliden kafedran polhe, tariči päzuda opendamhas sihe. Minä en meletand pit’kha da pätin, miše se om hüvä ideibvepsän kel’ oli minun armaz predmet školas, kaiken aigan sain hüvid arvznamoid da ühtnin erazvuiččihe olimpiadoihe i konkursoihe. Olin lujas ozav, konz tedištin, miše päzuin opendamhas kafedrale. Opendajan universitetas oli armaz Ol’ga Jurjevna Žukova, hän ezmäižes openduzčasuspäi mel’dütoiti meid vepsän kel’he. Möhemba hän läksi laps’holituzpästusele da vepsän kel’he openziba meid Maria Šašina da Galina Baburova. Kaik meiden parad oliba lujas kodikahad da melentartuižed.
– Kenen sinä tahtoid olda laps’aigas?
– Laps’aigas minä tahtoin olda lekarin. Ezmäi – živatoiden lekarin, a sid’ – hirurgan. Pidab sanuda, miše minei nügüdehesai om lujas mel’he tervhuz’tedo, eskai tahtoin päzuda tervhuz’tedon fakul’tetha da andoin tarbhaižed azjbumagad, minai oliba himijan da biologijan ekzamenad.
– Kus zavodid rata universitetan jäl’ghe?
– Jäl’ges universitetad minun radod oli sidotud vepsän kel’he. Jäl’gmäižel voz’kursal mindai kuctihe radmaha "Kodima"-lehtesehe, kus minä pit’kha radoin toimitajan. Videnden voz’kursan lopus, kut olen jo sanunu, zavodin opeta vepsän kel’t universitetas. Völ pol’ vot radoin toimitajan Karjalan radios, vaumičin uzištoid vepsän kelel "Kodirandaine"-kanalan täht. Rad vepsän kelenke om lujas mel’he minei. Kaiken aigan sanun, miše om jüged eskai kucta necidä radoks. Kaik, mi om sidotud vepsän kel’he, minä tegen surel tahtol. Nügüd’ minä radan Karjalan tedoakademijan Kelen, literaturan da istorijan institutas, oppin vepsän kel’t tedopolespäi.
– Void-ik starinoita ičeiž üläopenikoiden polhe? Kuspäi hö oma?
– Minä lujas navedin ičein üläopenikoid. Meiden vepsänkeližiš gruppiš om vähän openikoid – kaks’–viž. Üläopenikad tuleba erazvuiččiš agjoišpäi. Opendamhas tuldas vepsän man čogišpäi, mugažo tuldas meiden man toižišpäi lidnoišpäi-ki, eskai lujas edahaižiš sijoišpäi – Novoural’skaspäi, Br’anskaspäi, Volgogradaspäi, Jaroslavl’aspäi. Kaik nene ülä openikad oma erazvuiččed. Nene openikad, kudambad tuleba meiden lidnaha i vaiše tedištaba vepsän rahvahan polhe, zavodiba opeta vepsän kel’t, oma ani melentartuižed. Heil oma toižed meled, kaceged opendusehe da kel’he, mi sijaližil openikoil. Nece abutab minei meletada, tehta uzid metodikoid. Hüvä om, miše om ristituid, ked aigemba ei tednugoi nimidä vep sän kelen polhe, no muga hüvin openziba sidä, miše nügüd’ radaba kelenke.
Minei om mel’he kacta, kut üläopenikad "kazvaba". Nägen, kut hö päzuba ezmäižele kursale, opendasoiš. Mäneb aig, i hö jo polestaba diplomid, lopiba magistraturan i jatktaba rata vepsän kelenke.
– Om-ik sinei mel’he opendajan rad?
– Opendajan rados om äi hüväd. Tozi sanutas, konz zavodid opeta keda-se, ka iče opendatoi. Kaikuččel vodel meletan openikoiden täht midä-se ut i muga avaidan, tedištan uzid azjoid. No nece om ani jüged rad. Opendajan käziš om openikoiden tuleb aig. Opendajale pidab ei vaiše opeta, no i tartutada openikoiden homaičust, mel’dütoitta heid, löuta motivacii. Tahtoin sel’genzoitta minun üläopenikoile, mikš pidab opeta vepsän kel’t, ozutada, miše nece om tarbhaine azj.
– Konz sinä zavodid meletada tedoradon polhe?
– Videndel kursal minä kirjutin diplomradon vepsän svad’ban hengiden polhe. Minun radon ohjandajan oli Irina Jurjevna Vinokurova. Rados oli etnografijan da lingvistikan tedoid. Nece oli lujas melentartuine rad. Minä radoin arhivoiš, kirjištoiš, ecin tedoid. Minei nece rad oli lujas mel’he – navedin löuta uzid tedoid, a sid’ starinoita niid toižile. Rad oli tehtud hüvin, i päliči aigas minei taritihe opetas aspiranturas. Minä hökkahtin. Minun tedo-ohjandajan oli Irma Ivanovna Mullonen. Hän oppib suomalaiž-ugrilašt mirud, sen toponimoid. Hän om Tedoakademijan ühtnik-korrespondent.
– Abuteli-ik sinei Irma Ivanovna dissertacijan kirjutamižes?
– Irma Ivanovna lujas abuti minei teoretižes palas, abuti tehta dissertacijan strukturan. Hän tugezi mindai kaiken aigan, oli minunke rindal augotišespäi lophusai, i minä kitän händast siš.
– Kut sinä valičid teman?
– Nina Grigorjevna Zaiceva abuti valita teman dissertacijan täht. Se om "Verboiden nimiformad. Istorii da funkcijad". Toižil sanoil, minä oppin infinitivad da participad. Kacuin niiden istorijad, sintaksisan funkcijad. Nece om bohat kelen pala, i sil-žo aigal se oli jüged rad, sikš ku vepsän kelen sintaksis, participad ei ole hüvin oppidud. No se om aktualine tem. Voin sanuda, miše nece rad om tarbhaine tedon täht, toižiden tedomehiden täht.
Minei oli mel’he ecta materialoid. Ezmäižel vodel minä oppin vepsän paginoid, löuzin äi participoiden ozutesid, rindatelin niid, kacuin niiden erigoičusid. Minä kirjutin erazvuiččid tedokirjutesid, ühtnin konferencijoihe.
– Oli-ik nece pit’k rad?
– Dissertacijan polestand om tehnus kümnes vodes päliči ezmäižes aspiranturan vodespäi. Polestamine oli Marii-Elan Valdkundan Joškar-Olalidnan universitetas. Konz valičin universitetan, kus voižin polestada dissertacijan, ka tedištin, miše Irma Ivanovna da Nina Grigorjevna polestiba sigä-žo ičeze dissertacijad. Minä pätin, miše om hüvä jatkata heiden ted. Polestamine mäni hüvin, dissertacijan nevondišton ühtnikad andoiba minei küzundoid, sanuiba hüvid sanoid radon polhe. Nügüd’ varastam völ satusid. Nece om pit’k azj – kaik azjbumagad vaumitas läz koumed kud.
– Miččed planad oma sinai tulijaks aigaks?
– Tahtoižin jatkata radod vep sän kelenke. Minä radan völ Karjalan tedokeskuses, tegen karjalan da vepsän kelen korpusad. Tahtoižin jatkata oppida necidä temad, a voib olda, löuta midä-se ut. Tahtoižin oppida sidä, mi oliži tarbhaine tedon täht i mugažo rahvahan täht.