ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к просмотру | Вернуться к списку

“Minä rahvahanke suvaičin ruadua”

История изменений

04 августа 2025 в 16:24 Нина Шибанова

  • создал(а) текст
  • создал(а) текст: Ven’al 26.^ heinykuudu pietäh Myöndyalan ruadajien päiviä. Tänäpäi myö emmo voi kuvitella omua elaigua myöjittäh. Laukkoihhäi rahvas kävväh pošti joga päiviä da ostetah kaikenjyttymiä tavarua. Ken myöy nämmii tavaroi da kenel voibi kyzyö nevvuo tavaroin ostajes? Tiettäväine, myöjäl. Myöjän ruado ei ole kebjei: pidäy olla tarkannu, vastuollizennu da maltua ruadua rahvahanke. Anukselaine Nina Petrovna Bukina tiedäy sen hyvin, gu piäle kolmiekymmendy vuottu oli ruadanuh myöjänny. Gu rodieu myöjäkse, Nina Petrovna tiezi jo lapsennu vie Kotkatjärven školas opastujes, a toinah aijembigi, konzu pikkarazennu lapsennu viessaili pienii kivilöi puuhizel laudazel da möi niilöi omile ystävile. – Minä konzu pikkaraine olin, ainos elostin laukkah, myöjänny olin, sanou Nina Petrovna. Minul kai oldih pienet plasmassučotat. Opin lugie niilöil. D’engannu meil oldih kanfiettubumuagazet. Luajimmo gazietas kul’azii, sinne panimmo peskuu. Se meil oli jauho. OPASTETTIH RUADAMAH SUURIS LAUKOIS Kotkatjärven školan kymmenenden kluasan loppiettuu vuvvennu 1971 Nina Bukina lähti opastumah Petroskoile Myöjien opistoh n:u 12. – Tuli aigu vallita kunne mennä opastumah ielleh. Erähäs lehtes luvin, gu on olemas moine opisto, kus opastetah myöjikse. Sinnegi lähtin. Opistos varustettih spetsialistoi suurih linnoih niškoi. Meidy opastettih syömistavaroin myöjikse. Meijän joukko oli ainavo, kedä opastettih ruadamah gastronomois. Meidy opastujua oli läs kahtukymmendy hengie. Kotkatjärvespäi minä olin ainavo, kaksi tyttösty tuldih Koverispäi. Opiston jälles hyö kerras puututtih ruadamah Anuksen torguh, gu heil oldih napravleiniet ruadoh Anukseh. A meil ei olluh. Meile Segežan torgu maksoi stipendien 7 rubl’ua 50 kopeikkua. Sinnegi lähtimmö ruadamah. ENZIMÄINE RUADOPAIKKU Vuvvennu 1972 Nina Bukina loppi opiston da meni ruadamah Segežan torguh. Silloi Segežan bumuagukombinuattu täytty vägie oli kehittymäs da linnas ruvettih nostamah uuzii kodiloi da avuamah laukkoi. – Segežan torrus minä ruavoi viizi vuottu. Meidy oli kaheksa hengie, kerras kaikkii tyttölöi pandih ruadamah uudeh laukkah n:u 18. Mustan laukku oli uvves mikrorajonas viizikerroksizes kois enzimäzel kerroksel. Hyvin mustan uuličangi, kus se oli – Bul’var sovetov. Laukku oli suuri. Erähät otdielat oldih, kus rahvas iče voidih ottua tavaran da sit maksua jengat kassah, a oldihgi prilavkan kauti. Sit kerras pidi maksua jengat kassah. OPASTETTIH RUADAMAH ČOTIL Silloi gastronomois da univermagois joga ozastos oli myöjy libo kaksi, a toiči enämbigi. Laukkah kävves rahvas ainos kačottih myöjäh, kui häi ruadau da vedäy omua iččie, mih on sellinnyh. Nevvostoliiton aigua joga myöjäl oli oma formu. Tavan mugah se kolpakku piäs da fartukku. Kalkul’atoroin sijas häi ruadoi suuril puuhizil čotil. – Meidy opastettih, kui pidäy ruadua čotil. Sih niškoi kai oli Torgovije vičislenija -opastusaineh. Laukas ezmäi luvimmo čotil, äijängo jengua pidäy ostajal maksua tavaras, a sit kassukonehen avul luajimmo čiekan. Segežan laukas oli äijy ozastuo. Yhtes myödih mustua da valgiedu leibiä, toizes magiedu pastostu, kolmandes segatavarua. Jogahine valličči iče da otti, midä pidi. Toizet ozastot, kus myödih kalua, viinua, kalbassuu da ouveššii, oldih prilavkan kauti. Sie myöjy jo viesai min pidi. Mustan, meil oli eri luaduu kaikenjyttymiä kalbassuu. Stoličnaja- kalbassu maksoi 3 rubl’ua 50 kopeikkua kilo, Russkaja- kalbassu oli 3 rubl’ua. Otdel’naja – 2 rubl’ua 40 kopeikkua kilos, Livernaja- da L’ubitel’skaja- kalbasut maksettih 3 rubl’ua. RUADOMALTOT PÄDIETTIH OMAS LINNAS Viijen vuvven aijah Nina Petrovna sai hyvät ruadomaltot. Vuvvennu 1977 häi tuli Anuksenlinnah da ielleh hänen ruadoelos jatkui jo Anuksen laukois. – Menin miehele da tulin ruadamah Anuksen torguh. Minuu otti vastah Nina Petrovna Tukačova. Häi ruadoi kadrois. Algain ruadua einehtavaroin laukois. Ezmäine laukku oli n:u 7. Se ei olluh suuri. Laukan emändänny, mustan, oli Antonina F’odorovna Filippova, ylen hyvä da ruadai ristikanszu. Häi ammui ruadoi torgus. Minä sit laukas ruavoin vuvven. Jälles puutui ruadua Leninan uuličal laukas n:u 2. Sen rinnal oli leibyzavodu i siepäi laukkah tuodih leibiä da muudu pastostu myödäväkse. Midä vai zavodal silloi ei pastettu. Pastettihgo nižustu da rugehistu leibiä, ruliettua, biskvittua oriehan da iz’umanke, rombabua, kringelii da muudugi. Kringelii laukkah tuodih bumuaguhuavolois. Net pidi viesata da pujoittua nuorazeh. Kringelit ylen magiet da pehmiet oldih. Sit laukas minä ruavoin pošti yheksä vuottu. TALONOIN AIGU Nevvostoliiton aigah rahvas käydih kulinarieh, universamoih da gastronomoih, seizottih pitkis oučeredilois, gu suaja mitahto tavaru, kuduadu laukas oli jygei ostua. Oldihgi ORS:an, raipon da sel’pon laukat. Sinne käydih suurien da pienien hieruloin rahvas ostamah tavaroi. – Konzu minä ruavoin laukas n:u 14 vuozinnu 1988 –1993, muilat, porot möimmö talonoih. Gu ostua jiäškuappu, sobienpezendymašin, pölylöinimii da kouru, pidi kirjuttuakseh edukädeh eri učottukniigazeh. Rahvas vuotettih, konzu tulou heijän vuoro. Sit talois, nygöi on Anuksen kanzalline kirjasto. Ruadojoukko meil oli suuri, kaikin olimmo sobuh. Minä toiči ruavoin kassan tuan. Myöjänny ruadajes pidi kai maltua. Minä jengoin kel suvaičin ruadua. Sit laukas minä ruavoin viizi vuottu. A sit Anuksen torgu rubei leviemäh. Ruadajil pidi lähtie eččimäh uuzii ruadokohtii. RUADO ANUKSEN MAIDOZAVODAS Vuvvennu 1993 Nina Bukina kučuttih ruadoh Anuksen maidozavodah. Silloi se ei olluh moine bohattu kui nygöi, ga kehittyjy. Johti silloi maidozavodua Tamara Petrovna Ved’oškina. – Maidozavodas minä ruavoin kymmene vuottu. Konzu minä tulin ruadamah, minuu pandih myöjäkse lar’kah. Myö möimmö maiduo da kannatestu, kudamii tuodih 38-litrahizis bitonois. Rahvas käydih laukkah omien bitonoin da bankoinke. Oligi fasuittuu maiduo da kannatestu. Niidy möimmö yksilitrahizis st’oklubutilkazis da pienis bankazis. Niidy sit meile järilleh tuodih. Myö annoimmo jengua niilöis. Mustan yksi tyhjy butilku maksoi viizitostu kopeikkua, a banku kannateksespäi kymmene kopeikkua. Meile vie tuodih voibrikietät – kaksikymmen kiluo yhtes juaššiekas. Net viesattavat oldih. Ruahtoloi sežo viesaimmo. Nina Petrovna Bukina ni päiviä ei voi eliä laukoittah. Suvaiččou kävvä sinne aijoi huondekses, konzu rahvastu vie on vähä. Myöjänny ruadanuh häi aiven kaččou hindoih da konzu tavar on luajittu. Puaksuh čokkeleh omih maidolar’koihgi. – Ainos kačon kui ruatah Anuksen maidozavodan laukat. Nygöi tulet laukkah – mittumua vai sie maidosyömisty ei ole. I kai ollah valmehekse viesattu da pakuittu. Se, tiettäväine, kebjendäy ruavon. Anuksen produktsiedu nygöi suau ostua kaikkiel Karjalas. Minä olen hyväs mieles, gu ruavoin maidozavodas. Meidy penzielolijoi ainos mustetah, ainos soitetah da hyvitelläh. Uvvekse vuottu da Naizien päiväkse ainos työtäh otkritkazii. Kerran vuvves meidy eläkkeläzii kučutah juomah čuajuu. Sit myö kaikin kerävymmö da pagizemmo. Pahakse mieldy, endisty ruadajua on jo vähä jiännyh. Nina Petrovna Bukinua tietäh äijät Anuksenlinnan eläjät, semmite vahnu rahvas. Kyzymykseh mi on piälimäine ruavos, häi vastai, gu pidäy suvaija omua ruaduo da hyvin olla rahvahanke.