ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Гапеева Алина. Kobraine marjastu andua ristikanzale

Гапеева Алина

Kobraine marjastu andua ristikanzale

карельский: собственно карельское наречие
Новописьменный севернокарельский
Nuožarven eläi Valentina Andrejevna Jaganova pidi omassah 90-vuozipäivän.

Häneh nähte sanotah "kuldaine syväin". Aktivistannu olles Val’a-buabo ainos yhtyi talgohruadoloih, pruazniekkoih, Pyhän Miikulan časounas häi hommai tuohuksii, häi ainos avvutti voimattomii da vahnoi omas kyläs (kuni ičel tervehys oli hyvä), häi on Nuožarven kirjaston parahii lugijoi.
Valentina Andrejeva on rodivunnuh Rukajärven kyläh. Val’al oli kuuzi vuottu igiä, konzu algavui voinu. Häi kazvoi lujas da ozakkahas perehes: muamo, tuatto da kaksi vellie. Kezäl 1941 tyttöine muaman da vellienke lähtiettih buaballuo gostih Kiimasjärvele. Tuatto ruadoi johtajannu školas, hänel pidi kezäl kohendua škola, sendäh häi jäi kodih. Ga vuottamattah tuli voinu Se ruttoh muutti Val’an eloksen: muamo da vellet kuoltih.
Minä jäin yksinäh. Ylen äijäl tahtoin kodih. A sit minuu tuodih Vojaččuh t’outan luokse. Hänel oli suuri pereh: muatušku, buat’ušku, kaksi piendy lastu. Syömisty heil ičel ei täydynyh. T’outa rubei hommuamah, ku minuu otettas Vojačun lapsienkodih. Sie oli 130 lastu, mostu ozattomua, kui minägi. Syötettih nenga, ku duumaičimmo, "jallat oijendammo" – vaiku kalua da vetty. Eigo kartohkua, eigo nimidä, mustelou Valentina Andrejevna.
Voitonpäiviä nuožarveläine naine hyvin mustau:
Zavhouzu aijoi huondek sel tuli meijän pertih da sanoi, ku voitto on tulluh.
Myö kaikin kravatiloispäi hyppäimmö da ilomielis juoksimmo sanomah hyviä viestii brihaččuloile pihas poikki. Ilohetkilöin jälles huomaimmo, ku pal’l’ahin jalloin olemmo. Vilu on, keväthäi.
Vojačus Val’a eli vuodessah 1946. Sit händy työttih Lahdenpohjan internuattah. Sie eliä oli vähästy parembi: internuatan alovehel oli 100 juablokkupuudu, 600 marjutuhjuo, piettih žiivattoigi. Internuatas oli 250 tyttölastu, kudamat iče piettih kaikkii talovusruadoloi. Enämbän kaikkie heidy miellytti pidiä oman lapsienkoin roindupäivii.
Se oli meijän parahii pruazniekkoi, läs moinegi, kui Voitonpäivy. Sie minä elin viizi vuottu, muheloittau Velentina Andrejevna.
Internuataspäi piästyy Val’a piäzi opastumah kinomehuaniekoin školah. Opastui ahker tyttö ylen hyvin. Valentina Andrejevna ruadoi kinomehuaniekannu, kluuban da kirjaston johtajannu. Toiči ruadoi motoristkan sijas, konzu kyläs ei olluh sähkyö. Paiči piälimästy ruaduo oli vie ližiägimuatalovusruado. Nuori kinomehuaniekku kogo kezän käveli kirzusuappualois, kuni ei olluh kabrastettu pellolpäi jälgimäine liuhtes. Heiniä niittämäh naine kävyi seiččemen kilometrin piäh loitombazile niittymualoile. A vie kinuo pidi ozuttua.
Valentina Andrejevna meni miehele kazakale. Molodoit ollah kazvatettu kolme lastu, tukku bunukkua. Nygöi Valentinal on arteli pruavobunukkua.
Valentina Andrejevnan parahii luondehen puolii on hänen kuldaine syväin. Jygiel aijal häi avvutti monile nuožarveläzile. Häi ylen äijäl pidi huoldu niilöis, kel oli huono tervehys, niistielöiskaikis, kel pidi abuu. Häi kävyi laukkah, pagizi ristikanzoinke avvoisydämellizesti, andoi uskuo hyväh, gostitti marjoil, kudamii iče keräi.
Nuožarven eläjät toivotetah Valentina Andrejevnale lujua tervehytty.