ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Valentina Libertsova. Omskan poijat on pandu muah Karjalas

Valentina Libertsova

Omskan poijat on pandu muah Karjalas

карельский: ливвиковское наречие
Новописьменный ливвиковский
Enzimäzenny päivänny elokuudu Tuuloksen Velleskalmal Kogo Ven’an jogavuodizen pivon "Vahta pam’ati" hantuzis oli järjestetty suuri pidokezän aloh bojuloin tilois löydynyzien voinumiehien jiännöksien muahpanendu.

Tuuloksen Velleskalmu on ylen pädeväl kohtal, korgien kuuzikon rannal. Tänne voibi tulla kumardumah hierun miehile, kuduat oldih Ižänmuallizel voinal, dai urholoile, kuduat puolistettih meijän muadu 1941 vuvvel da piästettih vihaniekois 1943 vuvvel. Joga vuottu kalmua liženöy, sentäh, gu kezien aloh tiä tävvel väil ruatah eččijöin joukot. Peldoloil, suolois, mečis vie peittyy äijy verehizien bojuloin jälgie. Voinuahäi ei sua pidiä loppietunnu, kuni ei ole kunnollizesti pandu muah jälgimäine saldattu.
Tänä vuon eččijöin ruadoh yhtyi 130 hengie Omskas, Kemerovas, Čuvuašijes dai meijän Karjalaspäi. Löydyi da puutui nostua muale 23 saldatan jiännöksii. Löydyi nellän saldatan medaljonua nimilappuzet sydämes, niilöin vuoh sai tunnustua kaksi voinumiestyAndrei Grigorjevič Nikitenko da Grigorii Jelisejevič Padalitsa, kudamien lähäzet perehinneh tuldih loittozes Omskaspäi piädykauti muahpanijazih. Hyö tuldih kodiarhiivois säilytettylöin fotokuvien da dokumentoinke. Hyö oldih piägostinnu sinny piän, kerrottih omahizien mustelmii. Mollembil jiädih kodih voinale lähtijes suuret perehet, nygöi net vie enämbäl kazvettih. Died’oloin jälgipäivien eländy da kuolendukohtien lövvändy rodih kaikile suurekse ilokse, hyö kiitettih eččijöi.
Jeroilan Käzitäluajitun Spuasan obrazan kirikön pappi ijerei Nikolai (Potašev) pidi panihiidan da sanoi omat mielet igäzeh elaigah da surmah nähte. Seizojat, kui voidih, pandih malittuu, ga pajattajes kaikil nostih silmih kyynälet. Pidihäi muga sattuo, gu 84 vuottu ristittyöt ei tietty, kus suadih surman heijän omahiziet, äijät sidä ei tiijusteta nikonzu Nygöigi, ei ammui, lövvyttih hyvin säilynyöt jiännökset ezinehienke, ga eigo medaljonua, eigo mittumiigi kirjutuksii oletodevuttua nimie ei sua nikui.
Medaljonat annettih omahizile, kannettih da pandih muah ruuhet, lykittih labjoil muadu, ammuttih taivahah, tiettäväine, ruavahat miehet, ga eččijöin keskes oli äijy nuordu, kai školas opastujua. Ylen suuri joukko tuli tänä vuon Čuvuašiespäi, sentäh, gu mulloi kezäl tiä lövvettih heijän omamualazen Mihail Igošinan saldatan medaljon, kudai suuren kunnivonke pandih ruokkoh Čuvuašien rahvahallizeh muzeih.
Lapset ei varata ruadua jygiedy, heidy ihaškoittau mieldykiinnittäi, pyhä da pädevy ruado, karjalaine luondo, puhtas Luadogan vezi, kuduas kylbietäh kezoidu jälles ruaduo. A meil on hyvä mieli, gu kazvau kunnolline polvi, kudai, himoittas uskuo, panou muah jälgimäzen saldatan da loppou sen 80 vuottu tagaperin voitetun voinan.