ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

“Verez tullei”: süväd meletused vepsän kul’turas da istorijas

“Verez tullei”: süväd meletused vepsän kul’turas da istorijas

вепсский
Младописьменный вепсский
"Periodika"-painištos eloho läksi uz’ "Verez tullei"- al’manahan nomer. Al’manah vepsän kelel ühtenzoiti tetabid da zavodijoid kirjutajid i runoilijoid. Sen lehtpolil voib lugeda süvid meletusid vepsän kul’turas da istorijas, a mugažo kirjutesid melentartuižiš vepsän man ristituiš.

Al’manahad avaidab Nina Zaicevan päkirjutez vepsän kirjkelen sündundas, ezmäižiden abekirjoiden da openduzkirjoiden tegemižes, ezmäižiš vepsläižiš kirjutajiš, ked paniba augun vepsläižele literaturale.
Nece nomer om omištadud Suren Vägestusen 80-voččele jubilejale. Päsijal om Rürik Loninan "Voinal korbetud laps’aig" -povest’süväd johtutesed külän eläjiden polhe, kudambad eliba suomalaižil saldatoil okkupiruitud voinan aigan Šoutjärven rajonan sijal. Sur’ Kodiman voin jäti suren jäl’gen meiden man istorijaha. Ei sa unohtada tragižiš voinan poliš, gerojiš, kudambad tegiba suren panendan meiden man Vägestusehe. Mugoižed ristitud oma vepsän-ki rahvahan keskes. Üks’ heišpäipartizan Anna Mihailovna Lisicina. Tarkas hänen elos, urohontegos, znamasižiš azjoiš hänen muštoks voib lugeda neciš nomeras.
Proza da runotuz om ezitadud erazvuiččil avtoroil. Heiden keskes oma Nina Zaiceva, Oleg Mošnikov, Jelena Filina, Galina Baburova, Alevtina Andrejeva, Anatolii Petuhov i toižed.
Necil vodel täuduiži 95 vot Šoutjärven muzejan augonpanijale Rürik Loninale sündundpäiväspäi. Natalja Anhimova vaumišti al’manahan täht melentartuižen kirjutesen hänen elos da rados, a mugažo bohatas kul’turjäl’gestuses, miččen Rürik jäti toižile sugupol’vile.
Al’manahan lehtpolil lugii voib löuta Galina Lokkinan lämid muštlotesid Väräsjärv-kodiküläs, laps’aigas, küläelos. Südäntkoskii starin om Viktor da Kapitolinan Rogozinoiden polhe, heiden ozan peitusiš. Irina Vinokurova starinoičeb aigaližes tundištoituses vepsläižidenke, ičeze elotes etnografijaha, ekspedicijoiš Vologdan da Piterin agjoihe, Änižröunaha. "Jousnen järved" -kollektivan pajanik Anna Vasiljeva starinoičeb, kut erine vepsläine il’mišt painasti hänen sädandradoho da mirunkacundaha.
Al’manahan tegijad vaumištiba melentartuižen rubrikan lapsiden täht. Pened lugijad voiba tundištadas živatoidenke runoiden kal’t, tedištada starinan vauktas pedr-emäs vai važenkas, da lugeda prihaižen polhe, kudamb käveli mamanke mecha babukoihe. A äjak hän kerazi babukoid, tedištat, konz luget starinan.
Mujukahil al’manahan lehtpolil oma čomad kuvad "Vepsän kul’tursebran" jubilejaspäi, a mugažo čomad vepsläižiden küliden londuzkuvad. Pirdatused tegi taidehpirdai Darja Hil’.
Al’manahan voib ostta "Periodika"-painištos, sen arv om 130 rubl’ad.