ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | Статистика | ? Помощь

Popova Irina . Lämäd vastused Paginklubas

Popova Irina

Lämäd vastused Paginklubas

вепсский
Младописьменный вепсский
Vepsläine Paginklub oli tehtud Petroskoiš voden 2011 keväz’kus Rahvahaližes kul’turkeskuses. Vodelpäi 2011 vodehesai 2023 Paginkluban ohjandajan oli Larisa Čirkova, "Vepsän kul’tursebran" pämez’. Minä tulin Paginklubha vodel 2020, a necil vodelpäi olen sen ohjandai da vedäi.

Paginkluban ühtnikad oma eri-igäižed ristitud, kudambil om erazvuitte vepsän kelen maht, ičeze pagin. Kaikid ühtenzoitaba armastuz ičeze rahvahaze, taht kaita mamankel’t. Vepsän kel’t jogapäiväižes elos kävutadas harvoin, a Paginklubas voib pagišta toine toiženke ičeze kelel.
Paginkluban radon aigan oli tehtud äi erazvuiččid azjtegoid. Nene oma vastused melentar-tuižiden ristituidenke: kirjutajidenke, runoilijoidenke, tedomehidenke, opendajidenke. Paginkluban ühtnikad ozutiba sarnoid vepsän kelel, tegiba kel’vändoid, kucuiba mastarid vedämaha mastar’-klassoid.
Nügüd’ Paginklubas om 14 ühtnikad, oma "veteranad", kudambad tuleba klubha ezmäižes päiväspäi. No kaikuččen voden tuleba uded-ki ristitud.
jatktam augotadud tradicijoid, miše kaita vepsän kul’turad da pagišta ičemoi kelel. Tegem erazvuiččid tematižid vastusid, kacum fil’moid vepsläižiden polhe, kucum adivoid vastusile, lugem taidehliteraturad vepsän kelel, "Kodima"-lehtest, "Verez tullei" -al’manahad.
Vepsläižiden kirjutajiden, runoilijoiden, kul’turradnikoiden muštpäivikš vedäm klubas vastusid, miččed om omištadud heiden elole da sädandradole. Tegem mugoižid vastusid ei vaiše kluban ühtnikoiden keskes levinzoitam auditorijad. Muga täl vodel Karjalan rahvahiden sebruden kodiš oli tehtud vepsläižen runoilijan Nikolai Abramovan mušteht. A elokus praznuičim meiden Paginkluban da "Vepsän kul’tursebran" vanhemban ühtnikan Jurii Mihailovič Mugačevan jubilejan.
Tegem mastar’-klassoid. Kaikuččen voden ühtnem akcijoihe, miše kirjutada etnodiktantoid da diktantoid vepsän kelel. tahtoim tedištada toižiden-ki Karjalan rahvahiden kul’turan polhe, kävum muzejoihe, ozutelusile.
tegem kut kul’tur- da lebutöid, muga openduzčasuid-ki. Nügüd’ Paginkluban ühtnikoil om erazvuitte vepsän kelen maht. Ken-se lujas hüvin pagižeb laps’aigaspäi. Oma mugoižed, ked el’gendaba kel’t, no heile om jüged pagišta. Oma mugoižed, ked opendaba vepsän kel’t ani augotišespäi. Oma mugoižed-ki, ked voiba vaiše lugeda vepsäks. Sikš minä tegen kaikuččen ühtnikan täht personaližid tegendoid, miše ei varaidaižigoi pagišta. Andan mugoižid tegendoid, miččid kebnašti voiba tehta.
Päazj om siš, miše rahvahal oliži taht tulda meiden klubha, miše ei varaidaižigoi opeta kel’t, pagišta sil, opendaižihe kirjutamha da lugemaha vepsäks, miše vepsän pagin kuluiži.
Om lujas hüvä, miše Paginklubha kävuba pohjoižvepsläižed da keskvepsläižed. Muga voib kulištada da rindatada erazvuiččid eroid paginoiš. Erašti meil om mel’vajehtelusid siš, kut oikti sanuda. No kaikse meid kaikid ühtenzoitaba armastuz vepsän kul’turaha, mušt ičeze juriš, taht pagišta vepsän kelel.
Mugažo pidäm valdkundaližid da rahvahaližid praznikoid, starinoičem veroiš, miččed oliba meiden kanzoiš. Edel Maman päiväd, Paginklubas mäni läm’ vastuz, mitte oli omištadud necile praznikale. starinoičim ičemoi armhiš mamoiš, kus sünduiba da eliba, kus radoiba, ozutim fotoid. Paginkluban ühtnikan kaikuččes starinas tundui sur’ armastuz mamaha, ned oliba lujas lämäd, südäintkoskijad johtutesed.
Tervhen tuldes Paginklubha!