ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | Статистика | ? Помощь

Paušin Šan’uu. Minun kuulužad muanmiehed, minun kuldaižed maltajad

Paušin Šan’uu

Minun kuulužad muanmiehed, minun kuldaižed maltajad

карельский: людиковское наречие
Новописьменный людиковский
Kard’alan d’oga čupus suau löytä moine ristikanzu, kenen nero ihastuttau kaikkid. Sambatuksen eläjäd ylbeiltäh omad muanmiesteVladimir Brendojevad, KotkatdärvesZinaida Dubininad, D’essoilasAleksandr Volkovad, On’kulasVas’a Veikkid, PriäžäsAleksandr Saveljevad Voin kird’uttada moned sadad nimed, gu Kard’alas elettih daigi nygyy eletäh äi nerokaste kird’uttajad, runonikkad, piirdajad, ozuttelijad. Maltajad ristikanzad löydyy d’oga čupus! Täs kird’utukses tahtoižin sanelta teile, hyväd lugijad, omis omamualaižis Priäžäspiäi.
Tiettavasti, minä ainoz tiezin, gu minun Priäžäs eletäh kaikis nerokkahad, kaikis hyväsydämižed, kaikis huomaittavad, kaikis parahad ristikanzad! Ned oldah omad heimolaižed, susedad, opastastajad, tuttavad i dovarišad.

Olgah vai tahto, ga maltogi roih
Priäžän etnokul’tuuran keskučas d’o kaheksa vuotte ruadau "Paginklub".
Sen ruadand algavui vuodel 2018, silloi sidä ohd’aži Lidija Tursunova. Silloi "Paginklubah" kävyjäd opittih lugeda kard’alan kielte "Oma Mua" -lehten abul. Hil’l’akasti rubettih pagizemah kard’alakse, pagištih ken kui maltoi, ken kus tahtoi, no yksikai opittih pagišta muamankielel. Paginurokoin aigah heile tuldih kielenmaltajad ristikanzad, ezimerkiks, Aleksandr SaveljevPriäžän piirin gimnan luadii. Moine hyvä perimuz d’atkuu nygyygi, klubah kučutah ristikanzad, kielenmaltajad, kenel on sanottav kard’alakse. Siga d’o oldih kulužad žurnalistadOl’ga Ogneva, "Oma mua"-lehten piätoimittai Natalja Sinickaja. "Paginklubas" oldih pidetty moned intresaižed pidod, klubah kävyjäd kird’utettih sanelud kard’alan kielel, otettih vuitin eriližih projektoih. Paginkluubad ohd’attih eri aigal Jelena Ruppijeva, Ol’ga Zaharova, Natalja Petrova. Sih kävyi Priäžän eläjäd, ken maltau, libo vie opastuu kard’alan kieleh. Nygyy paginkluban ohd’ajakse on tulnu Natalja Gladilina. Hänen abul klubah kävyjäd tuldih ozuttelijoikse.
Muloižel vuodel paginkluban aktivistad ozutettih oman ezmäižen spektaklin "Ystäväižed", kudai oli luadittu Valentina Kondratjevan proozluadindan pohd’al.
Spektaklin enzi-ild oli 20. orazkuud. Etnokul’tuuran keskučan zualuh oli tulnu äi rahvaste, kai ihastuttih ozuttelijoiden neroh. D’oga artist pagiži omal dialektal, midä pagiži heile muam. Lapsennu opastettuku kiveh kird’utettu. Tatjana Korz’uk pagižou Lambisel’gän paginluadul, Raisa IvanovaJyrgilän paginluadul, Tatjana Prokopjeva on rodinuze Kinnermäges, Antonina RuhtojevaHoškilas. D’oga ozutti meile oman paginan čomutte!
Ende Uutte Vuotte meiden artistad ozuttih vie toižen Pakkaine-spektaklin. Tämä suarn on monile miel’t myö. Täh spektaklih on tulnu enämb vuitinottajad. Silloi suai kuulta Vladimir Zaharovan Pyhärven paginluadud, Marija Efimovan Heččulan paginluadud, Marija Karpovan Priäžän paginluadud. Spektaklis omad nerod ozutettih lapsed, kudambad pajatettih kard’alakse. Zual oli täyzi i ozutteluksen dälges kaččojad seište loškutettih käzil.
Tiedän, gu meiden "tiähtižed" d’o duumaitah uudes ozuttelukses. Olgah vai tahto, ga maltogi roih!

Todehižen urhoin nimed ei panda čomuden tähte
Eläygi minun Priäžäs moižed hyväsydämižed ristikanzad, kudambis sežo pidäy sanelta.
Nikolai Ivanov ei ole artist, ei ole kird’uttai, ei ole pajattai, ga hänen suurde sydänte tiedäy d’oga Priäžän eläi. Kol’a-diäd’, kui minä kučuin hänte lapsen, gu häi on olnu minun sused, on hyvin kunnolline da huolekas, hyväsydämelline da vastanalaine, ristikanzu "kuldaižen sydämenke". Häi da hänen akke Raisa ainoz abutetah kaikile. Hyö yhtez otettah vuitih d’oga talgohoh, Raisa pidäy puhtahutte omas pihas, Nikolai d’o kahte vuotte ilmai pidäy puhtahutte kai Priäžän muštpaččahad. Nikolai Maksimovič Ivanov on tulnu muloižel vuodel Priäžän piirin 2025 vuoden laureatakse. Minä ylen äijän ylbeilen hänte! Todehižen uroin nimed ei panda čomuden tähte, a pandah ruadon tähte.