Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| Статистика
| ? Помощь
Irina Sotnikova.
“Vepsläine”-taidehstudii avaitihe Petroskoiš
Источник:
Kodima № 1, 2026, с. 1
Irina Sotnikova
“Vepsläine”-taidehstudii avaitihe Petroskoiš
вепсский
Младописьменный вепсский
Voden 2025 tal’vkun lopus Petroskoiš avaitihe "Vepsläine"-taidehstudii, mitte tundištoitab Karjalan eläjid da adivoid vepsän rahvahan kul’turanke, veroidenke, tradicijoidenke da kelenke. Studijan sädajad om kaks’ vepsläšt neidišt Kalagespäi – Julia Aprodu da Darja Polina.
Vepsläižen studijan päidei om siš, miše interaktivižen programman da erazvuiččiden mastar’-klassoiden kal’t ristitud voiba sada tedoid vepsän rahvahan polhe, čukloutas sen kul’turaha da tundištadas tradicionaližiden radmahtoidenke, tedištada, kut vepsläižed eläba tämbei i kut hö popul’arizoitaba ičeze kul’turad da kel’t. Studijas kaikutte tahtnik voib opetas tehmaha vepsläižid tätüižid-kaičijoid, čomitesid savespäi, pletmaha tohespäi da rotangaspäi i toižihe azjoihe.
— Mö radam ühtes erazvuiččidenke mastaridenke, kudambad mahtaba kudoda, poimda, rata savenke. Mastar’-klassan aigan linneb besed i kaikutte tulii voib sada nevondoid mastarilpäi. Mö opendamoiš mastaril, a mugoižed vastused erazvuičetaba studijan radod. Mugažo kucuškam Karjalan taidehpirdajid, kudambad oleskeliba vepsän mal, i heile lujas tuli mel’he vepsän röunan čomuz’ da ičeladuine kul’tur. Hö oma vaumhed pirta vepsläižele temale, – starinoiči Julia Aprodu.
"Vepsläine"-studii om sija, kus voib hüvin mänetada aigad sebranikoidenke, lapsidenke, kanzanke, ühtesradnikoidenke. Sigä voib praznuita sündundpäivid, tehta praznikehtoid. Jo äjad sebranikad da tutabad ühtniba mastar’-klassoihe vilukun praznikoiden aigan i jagoihe meidenke ičeze tundmusil.
— Om hüvä mänetada aigad läheližidenke (minä olin mamanke) i tehta midä-se ičemoi käzil. Mastar’-klass oli lujas melentartuine, mö openzimoi tehmaha bul’uižid savespäi, tedištim äi melentartuižid azjoid vepsläižes saves, Šoutjärven "Kaičei"-sebran rados. Mamoi čuklouzihe külän il’mištoho, necišpäi hänen hengel oli läm’. Olim ihastusiš, miše läksim mastar’-klassalpäi ičemoi čomitesed käziš, – sanui Maria Košeleva.
Studijas om ičeladuine vepsläine il’mišt. Täs om kodikahašti i läm’. Honusen čomenzoitaba kodi- da radkalud, miččed starinoičeba vepsläižiden enččes elos, sikš vastusiden aigan adivod voiba ei vaiše tedištada vepsän rahvahan tradicijoiš, no nägištada-ki erasid kaluid ičeze sil’mil. Sen ližaks kaikutte tahtnik voib ostta unikaližid käzil tehtud muštlahjoid.
— Čududelimoi, miše Petroskoiš eläb muga äi ristituid vepsläižiden juridenke. Tämbei aigvoččile da norile om melentartušt ezitatoiden kul’tur da tradicijoid. Nadeimoiš, miše meiden studijan rad abutab sündutada ristituiš taht oppida ičeze heimon istorijad, – sanui Julia.
Tundištoittes adivoid vepsän kul’turjäl’gestusenke eläbiden paginoiden abul studijan emägad tahtoiba ezitada vepsän rahvast tämbei i eglai. Hö ühtes tegeba nügüdläižid käzitehmusid ei unohtades tradicijoiden polhe.