ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | Статистика | ? Помощь

Darja Hil’. Karjalan rahvahiden dialog

Darja Hil’

Karjalan rahvahiden dialog

вепсский
Младописьменный вепсский
Voden 2025 tal’vkus Karjalan rahvahaližen da regionaližen politikan ministerstvas mäni Karjalaižiden, vepsläižiden da suomalaižiden ezitajiden ištund. Sen aigan oli letud koume sur’t küzundad.

Pähomaičuz oli kingitadud sihe, kuna anttas tugirahoid federaližes b’udžetaspäi "Valdkundaližen rahvahaližen politikan todenzoituz" -programman aigan. Dokladoidenke eziniba Karjalan rahvahaližen da regionaližen politikan ministerstvan erišton pämez’ Jelena Migunova i "Periodika"-painišton pämez’ Jevgenia Šustova. starinoičiba, kut vodel 2026 planuitas abutada Venäman igähižiden rahvahiden etnokul’turižele, ekonomižele da socialižele kehitoitusele.
Igähižiden rahvahiden täht om lujas tärged valdkundaline rahatugi, mitte anttas tradicijoiden, kul’turan da kodikelen kaičendaha. Nügüd’ mugoižed projektad pakičeba surid rahoid. Konz kodikeliden opendajid tugetas rahoil, heil om enamb voimusid, heiden motivacii kazvab. Se om völ tärktemb küliden eläjiden täht, sikš ku heiden radrahatuloid om paksus ani penid. Minä iče ühtnin vepsläižiden kundoiden tegemižehe Kalages da Kaskezas. Neniden kundoiden tugi abutad kaita tradicionališt elonladud, ozutesikš, kalatest. Tariž el’geta, miše kalanikad paksus oma vanhoiden mectuzmahtoiden kaičijad, a tradicionaline mectuz kadob lujas heredas. Ku kadotam sen, ka kadotam kogonaižen tedoalovehenjäb vaiše muštlotesid, miččed mugažo kadoba aigan sirttes, – starinoiči Čalnan külän administracijan pämez’ Natalja Silakova.
Nataljan sanoiden mödhe, anttud rahoil om jo todenzoittud tärktad projektad, ozutesikš, "Vepsän kul’tursebran" dokumentaližed fil’mad, "Kalarand"-etnopark. Ned projektad abutaba ristituile rižada süväd sidod ičeze juridenke. Kaik, mi tehtas neniden projektoiden aigan, – kirjad, rahvahaližed praznikad, urokad kodikelilpakičeb sur’t tuged. Konz mitte-ni školpredmet opetas kodikelel, sen material tegese eläban mahtišton palaks, ei vaiše urokaks.
Toižen suren ištundan teman oli vaumištamine lujas tärktaks istorijaliž-kul’turižeks aigtegoks800-voččeks jubilejaks siš päiväspäi, konz karjalaižed tegihe ortodoksižikš. Siš ičeze dokladas starinoiči Karjalan kul’turan ministr Aleksei Lesonen. Dokladas oli ezitadud tulijad praznikaližed azjtegod, festivalid, ozutelused, uded kirjad da kul’turjäl’gestusenke sidotud projektadkaik, mi koskeb suren jubilejan praznuičendad.
Mi koskeb 800-vottušt jubilejad, ka se om tärged etap Karjalan istorijas. Om hüvä znam, miše kanman jubilejad sur’ homaičuz kingitadas hengižen jäl’-gestusen udessündutandale. Ozutesikš, nügüd’ udištadas vanhoid pühäkodid da časounid. Nece om enamb, mi sauvond, sikš miše mugoižed sijad oma meiden ühthižen istorijan sil’minnägijad, kul’turan da uskondan kaičijad. Pühäsijoiden udessündutand abutab muštta, ked olem da kuspäi olem tulnuded, – jatksi Natalja.
Ištundan lopus ühtnikoile oli taritud tundištoittas voden 2026 Nevondišton radon plananke.
Karjalaižiden, vepsläižiden da suomalaižiden ezitajiden ištund pidetas kerdan voz’nelländeses. Niiden aigan diskutiruidas valdkundan igähižiden rahvahiden aktualižiš temoiš da problemoiš.