Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| Статистика
| ? Помощь
Galina Baburova.
Kalagen školas mäni vessel da čoma praznikeht
Источник:
Kodima № 2, 2026, с. 4
Galina Baburova
Kalagen školas mäni vessel da čoma praznikeht
вепсский
Младописьменный вепсский
Männuden voden tal’vkus Kalagen školan jubilejaks mäni sur’ praznik. Sil päiväl čomitadud zal oli täuz’ rahvast: tuliba školan nügüdläižed da enččed opendajad, openikad da pästnikad, külän eläjad, valdmehed da školan sebranikad susedkülišpäi i Petroskoišpäi. Programm oli mugoine melentartuine, miše praznik mäni lujas heredas – kaks’ časud lendi, kuti erased minutad.
Ozatelmaha školad jubilejanke tuliba Karjalan Zakonoiden tegendan kundan varapämez’ Ol’ga Šmajenik, Kalagen pämez’ Mihail Pol’akov, Änižröunan administracijan pämez’ Andrei Red’kin, Karjalan opendusen da sportan ministr Natalja Karmazina, Karjalan rahvahaližen da regionaližen politikan ministerstvan radnik Jelena Migunova. Znamasižen päivänke školad ozateli Änižröunan školiden pämehed, "Vepsän kul’tursebr" da "Kodima"-lehtesen radnikad.
Ozatelendoiden keskes se pened, se vanhembad lapsed ozuteliba ičeze karg-, pajo- da teatrezitusid. Sen ližaks lapsed vaumištiba videorolikoid školan istorijas.
Praznikal johtutadihe sen enččid pämehid: Aleksandr Uspenskijad, Vasilii Mustajevad, Nina Jarkojevad, Nina Rembotad, Vasilii Aniščenkod, Valentina Klimukovad.
– Radonke Kalagen školas minai om sidotud kaikid ozakahambad elon voded. Siloi sanutihe, miše Kalagen škol om üks’ Karjalan parahimiš küläškolišpäi. Minä kitän ičein radkundad, kudamb äi vozid pani vägid da henged lapsiden kazvatandaha da opendamižehe, – sanui ičeze video-ozatelendas Nina Rembot.
– Ühtes runos om kirjutadud tehudes, mitte vedäb školan verajihe. Minä meletan, kut-žo äi mugoštme-žo tehutme astui meiden külän eläjid! Nece škol pästi hüvid ristituid, kudambil mö voim ülendadas, ristituid, kudambad oma tehnuded suren panendan školan da külän kehitoitandaha, – ližazi ičeze ezituses Valentina Klimukova.
12. tal’vkud, školan jubilejan, praznuiči ičeze sündundpäivän nügüdläine-ki školan pämez’ Svetlana Gotič.
– Äi rippub siš mehespäi, kudamb ohjandab školan radod. Kalagen školan radkundale ozastui. Svetlana Nikolajevna om hüväsüdäimeline, lahjakaz, tedonmahtoine pämez’, kudamb navedib ičeze radod, armastab lapsid da jagase ičeze lämudel toižidenke, – sanui Karjalan Zakonoiden tegendan kundan varapämez’ Ol’ga Šmajenik.
– Školan jubilei om praznikaline, no sil-žo aigal lujas vastusenpidäi aigtego. Kitän meiden opendajid, kudambad openziba meid radmaha hüvin, pidämaha vastust tehtud azjoiš, armastamha kaikel hengel ičeze radod. Kitän ičein radkundad. Nene oma melevad, melentartuižed ristitud! Kitän meiden ühtesradnikoid, partn’oroid, kudambad abutaba meiden rados, kudambad tugedaba pen’t külän školad. Tahtoižin, miše Kalagen školal oliži ei vaiše čoma männu aig, nügüdläine aig, no tulii-ki aig, – sanui Svetlana Nikolajevna.
Praznikal ei unohtadud opendajiš – enččiš, mahtokahiš da noriš. Johtutadihe školan pästnikoiš-ki, kudambad tegihe tedomehikš, voinmehikš, sauvojikš, lekarikš, inženeroikš, taidehpirdajikš da toižikš radnikoikš. Erased pästnikad, kudambad ei voinugoi tulda kodiškolha sil päiväl, ičeze polespäi oigenziba videoozatelendoid.
Lopihe praznik sal’utal – äi hoštajid lentaižid kehkerzi opendajiden da openikoiden päl, kului čoma muzik da adivoiden komedoid aplodid.
Surid satusid sinei, Kalagen škol!
Armhale školale
Mäni keza, proidui süguz’,
Tal’vut tuli lumesine,
Tozi ei völ todesine.
Mi om tehnus?
Miš om azj?
Mest se tuli käbed päiv,
Meiden školas – sündundpäiv!
Kut teravas jokstaze voded,
Ed ehti käta i päd.
Sanun teile vaise toden:
Iče lopin necen školan,
Jäl’ges lopin institutan,
Äjan vozid radoin sid’.
Škol kut škol,
Kut äjad toižed,
Vaiše neciš kehub rad:
Lapsed opetaze vepsän kel’t,
Navettaze vepsan mad,
Kargaidaba,
Vepsan pajoid pajataze,
Äjan runoid tedaba,
Sarnoid paba,
Vepsan veroid kaičeba,
Vesl’as aigad mänetaba.
Školas ratas opendajad
Kuldaiženke hengenke,
Opetaze lapsid tehta
Vaiše hivid tegoid.
Edeleze mäneb elo,
Voded jokstas rados,
Armastuses, holes,
Lebud ei ole nikonz,
Elägaha meiden škol
Pitkäl, čomal igäl!
Opendajile – tervhut, ozad,
Väged heiden rados,
Jügedas, no tarbhaižes,
Lapsile – surid satusid,
Openduses, toižiš azjoiš
Toivotam mö teile!
Ol’ga Mironova (pohjoižvepsän paginal)