Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| Статистика
| ? Помощь
Irina Sotnikova.
Vastuz kahten vepsläižen legendanke
Источник:
Kodima. № 2, 2026, с. 3
Irina Sotnikova
Vastuz kahten vepsläižen legendanke
вепсский
Младописьменный вепсский
Piterin Valdkundaližen universitetan filologižen fakul’tetan kirjištos mäni vastuz vepsän rahvahan ezitajidenke – kel’tedomehenke, kändajanke, filologijan tedodoktoranke Nina Zaicevanke da etnografanke, kundaližen radnikanke, istorijan tedokandidatanke Zinaida Strogalščikovanke.
Vastuz tehtihe "Heng i tähthad: suomalaiž-ugrilaižiden rahvahiden fol’klor" -ozutelusen aigan. Vastusen ühtnikad voiba čukloutas suomalaiž-ugrilaižen jäl’gestusen mirhu harvinaižiden painusiden abul Piterin Valdkundaližen universitetan kirjišton fondaspäi. Jäl’ges oliba paginad vepsän keles, sen grammatikas, fonetikas, fol’kloras, kändandradon jügedusiš, armastuses ičeze pen’he kodimaha da ezitatoiden arvostuses.
Vepsän kelen kursiden ühtnikoil oli hüvä voimuz pagišta tetabiden tedomehidenke Nina Zaicevanke da Zinaida Strogalščikovanke, kudambad omištiba ičeze elod vepsän rahvahan kul’turan oppindale da kaičendale.
Nina Zaiceva eziti uzid kirjoid vepsläižiden polhe, tundištoiti kundlijoid Nikolai Abramovan, Alevtina Andrejevan da ičeze kirjutesidenke, starinoiči vepsläižen kirjamištos, ezmäižiš painusiš vepsän kelel, pagiži siš, kut om tärged kaita i antta tradicijoid toižile sugupol’vile. Zinaida Strogalščikova starinoiči vepsän rahvahan bohatas istorijas, Šoutjärven muzejan tegemižes da sen augonpanijas Rürik Loninas. Hän kingiti homaičust sihe, miše pidab kaita istorijan muštod da sidod sugupol’viden keskes.
– Olen kaiken suriš ihastusiš nähta Nina Grigorjevnad i Zinaida Ivanovnad da pagišta heidenke, kundelta heiden paginoid siš, kut hö radoiba vepsän kelen i kul’turan udessündutamižes. Om lujas čoma, miše meil oli voimuz vastatas legendarižiden vepsläižiden tedomehidenke, – sanub Maksim Kuznecov, Kazanin tedokeskusen tedoradnik.
Nece vastuz ozuti: vepsän jäl’gestuz eläškandeb, kuni eläba mugomad ristitud, kudambad navediba, arvostaba, oppiba ičeze rahvahan kel’t da kul’turad.