ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | Статистика | ? Помощь

Digujeva Jevgenija . Vahnu fotokuva mustoittau…

Digujeva Jevgenija

Vahnu fotokuva mustoittau…

карельский: ливвиковское наречие
Новописьменный ливвиковский
Konzu piettihhäi Enzimäine karjalazien kerähmö meijän Anuksenlinnas, minä olin vallittu deleguatakse. Kerähmös oli annettu käsky: elävyttiä karjalan kieli, ennevahnallizet tavat da perindöt. Sit ruvettih äijis päivykodilois da školis opastamah lapsii pagizemah livvikse, a kluubis pidämäh kaikenjyttyzii pruazniekkoi. Silloi Alavozen kul’tuurutaloin johtajannu oli Valentina Ivanovna Trofimova, häigi pidi Jalmari Virtazele omistetun vuozipäivypruazniekan. Pidoh tuli halličukseh kuulujii, kirjuttajii da runoilijoi. Pivos oligi Vladimir Jegorovič Brendojev. Suomespäi tuli kaunehliteratuuran tutkii Aulikki Jalava. Häi kerdoi Jalmari Virtazen elokses da tuottehes, saneli runoloi da pajatti pajoloi suomen kielel. Soittajannu oli meijän Alavozen mies Jurii Kuznetsov.
Enne sidä oli järjestetty Jalmari Virtazen nimelline literatuurukilbu. Sit kilvas oli voittanuh Brendojev. Hänele annettih diplomu da palkindo. Sit häi saneli omii runoloi. Jälles sidä piettih konsertu. Fotokuvas myö Vera Vasiljevna F’odorovanke pajatammo pajoloi da častuškoi livvikse. Minä olen hyväs mieles, gu puutui nähtä Vladimir Jegorovič Brendojevua, kuulta hänen paginoi, olla kosketuksis.
Minä suvaičen lugie hänen runoloi, sentäh gu on kirjutettu ellendettäväl, prostoil kielel. A syväindö on tuttavu, ainos Vladimir Jegorovič tahtoi, ku eläs livvin kieli. Häi kirjutti:
Ei yhtel leiväl kylläine
mua elä, toven taratan

On hengis kieli tuattoloin,
vie ei pie panna tuohustu.