Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| Статистика
| ? Помощь
Irina Sotnikova.
Anna Lisicinan nimi ühtenzoitab sugupol’vid
Источник:
Kodima. № 3, 2026, с. 4
Irina Sotnikova
Anna Lisicinan nimi ühtenzoitab sugupol’vid
вепсский
Младописьменный вепсский
Joga voden uhokus Kalagen školas tehtas sur’ sportpraznik – pidetas suks’voibud, miččed om omištadud Sovetskijan Sojuzan Gerojale Anna Mihailovna Lisicinale. Nece praznik tob hüväd mel’t, čomid tundmusid, andab energijad da väged. Täl vodel ühtnemaha suks’voibuihe tuliba pened da aigvoččed sportmehed erazvuiččiš külišpäi: Šoutjärvespäi, Šokšuspäi, Derev’ankaspäi i Ladva-Vetkaspäi.
Necil čomal tradicijal om pit’k te eskai vodelpäi 1972, konz radoi Onežskii rudoupravlenii. Voibuiden sädajan oli radnik Aleksandr Ivanovič Makejev, hän iče äi vot ühtni suks’voibuihe. Tuleskeli äi hihtäjiden joukuid kaikes Änižröunaspäi. Siloi päazjas suks’voibuihe ühtniba vaiše aigvoččed. Veteranoiden sanoiden mödhe, pämez’ eskai andoi lebupäivid radnikoile, miše tehta suks’ladun da vaumištadas suks’voibuikš.
Siš aigaspäi suks’voibud vedetas joga voden. Küläs eläba Onežskijan rudoupravlenijan veteranad, kudambad muštaba ezmäižid suks’voibuid. Nügüd’ hö oma praznikan arvokahad adivod, no heiden vunukad jatktaba necidä tradicijad.
– Eläjad muštaba, miše ende suks’voubuile Anna Lisicinan muštoks anttihe sur’ znamoičend, tuli äi rahvast Änižröunaspäi. Nece oli sur’ patriotine praznikazjtego. Ende minä-ki ühtnin suks’voibuihe ühtes toižiden opendajidenke. Nügüd’-ki meiden školad ezitab aigvoččiden jouk, miččehe mülüba vanhembad, kudambad navediba suks’sportad. Veteranoišpäi suks’voibuihe ühtneb Vladimir Andrejevič Vegelin, kaikuččen voden hän abutab tehta suks’ladun, – starinoiči Kalagen školan pämez’ Svetlana Gotič.
Tradicijan mödhe praznikazjtegon avaiduz oli školas. Rahvast kerazihe äi. Oli sanutud äi lämid sanoid Anna Lisicinan polhe, hänen urohontegos. "Pihläine"-pajogrupp pajati čoman pajon Anna Lisicinan polhe. Jäl’ges ken-se läksi Anna Lisicinan muštpachannoks, a toižed – suks’ladule. Hihtäjiden täht oli vaumištadud kaks’ suks’ladud.
– Augotižškolan openikoiden täht suks’lad oli tehtud järvenno, a vanhembiden openikoiden da ristituiden täht se tehtihe mecas mägenno, "Purtkil", sijas, kus mäniba ezmäižed suks’voibud Anna Lisicinan muštoks. Sur’ spasib Konstantin Saveljevale, Vladimir Vegelinale da Sergei Perfiljevale, kudambad abutiba tehta suks’ladud, – sanui likundurokan opendai Jelena Kirilina.
Suks’voibuiden sädajad homaičeba, miše kaikuččen vodenke ühtnikoiden lugu kazvab, om enamba vanhembid ristituid, kudambad surel tahtol ühtneba suks’voibuihe.
– Necil kerdal oliži enamba školiden joukuid, no erazvuiččiden süiden taguiči äjad ei voinugoi tulda – äi rippub ajamišpäi. Kaikuččes igäkategorijas parahimad sportmehed saiba medalid, kaik toižed – muštlahjoid. Naižiden keskes parahiman aigan ozuti meiden školan pästnik Alina Ščerbakova, mužikoišpäi – Maksim Kon’uškov, lapsiden keskes – Šokšun školan openik Oleg Jegorov, – ližazi Jelena Mihailovna.
Mäni enamba 50 vot tradicijan sündundaspäi, no se eläb i ühtenzoitab eläjid, sportan navedijoid, sugupol’vid.
– Om tärged, miše äi vot mö kaičem muštod meiden vepsläižes gerojas Anna Lisicinas, nece om meiden ülenduz. Spasib külän da Änižröunan administracijoile rahatuges, kaikuččen kerdan azjtego vaumištadas ani čomin, – sanui Svetlana Nikolajevna.
Anna Lisicinan suks’voibud jatktase, a nece znamoičeb, miše külän istorii eläb i ühtes senke eläb mušt sures gerojas.