Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| Статистика
| ? Помощь
Filina Jelena.
Äipäiv
Источник:
Kodima № 4, 2026, с. 7
Vepsäks kändi Irina Sotnikova
Filina Jelena
Äipäiv
вепсский
Младописьменный вепсский
Tünän sobatan mujutan munid. Rindal ištub Kuz’mič. Hän kacub, midä minä tegen, i zavodib johtutada vanhad.
Hänen küläs mujutadihe munid Suren sobatan, kanman Äipäiväd. Lugetihe, ku mujutada munid Strašnijan pätničan, ka praznikan simvol teravas traviše i ei kaičeškande kanzad pahaspäi. Akad sanuiba: "Mäneškanzi haju Äipäivän munaspäi – varasta bedad pertiš".
Minun uk kacub tarkašti nügüdläižid mujuainehid i johtutab:
– Olen sündunu vodel 1938. Elim mö gol’l’as, lujas gol’l’as. Söim sidä, midä Jumal da londuz andoiba. Nalogoid maksoim maidol, voil, munil, kartohkal, a ičeleze jäiba vaiše muruid. Kaiken tal’ven mamoi kerazi munid. Kaik pertiš teziba, kus oli nece peitsija. Oleskeli, ištud näl’ghine, vacan krutib, meletad: "Oliži hüvä munan söda"! Ka ei, ei sand. Munad Äipäiväks – pühä azj om! Kac, kanman Äipäiväd aigvoččed čapoiba pajud vai raidkor’t da päčil kuivatiba. A jäl’ges necenke kuivatud heinänke keitiba munid. Niiden muju oli muzav, mugoinežo, konz keitäd munid lukkorenke, vaiše völ čomemb. Kaikuččes pertiš munid mujutadihe erazvuiččikš – ken kut mahtoi. A meiden pertiš necen azjan täht paksumba ottihe pajud. Äipäivän homendesel mamoi tervehtoiti da risti meid, viž last, i andoi kaikuččele mujutadud munan. Kogonaižen päivän mö kävelim muna kädes külädme. Kandoim sen muga, kuti nece oli kalliž kivi.
Parahiman azjan lapsil oli turutada Äipäivän muna Pagodamägel. Mö kaik kerazimoiš ühtes i turutim üksjaižen munan mägelpäi. Tarkašti turutim, sikš ku tezim – ei ole enamba. Meiden tat oli kommunistan. Hän kel’di mamad valatada meid, sikš ristimamoid da ristitatoid meil ei olend. Erasile lapsile mugoižen lahjan andoiba völ ristimamoi da ristitatoi, a meil oli üks’ muna, sikš kaičim sidä. I mugoine sur’ ihastuz oli neciš ilospäi, tähäsai muštan.
Ehtal, konz ištuim stolan taga jumalaižen al, kaikutte meišpäi söi ičeze munan. I se oli meiden täht mitte-se erilaine, čudokaz, kaikid magukahamb.
Mujutan munid ičhižile da sebranikoile. Mujutan, kuvitelen prihašt muna kädes i pakičen: "Prosti, meid, Jumal! Prosti meid ažlakudes, kitmatomudes, siš, miše mö em voigoi tedištada tot. Prosti i pästa meiden südäimihe ihastust Sinun eläbzoitusespäi, miše eläda hüviš meliš i ei kadotada hüväd mel’t päividen rigos. Kut mahtoiba eläda meiden tatad".