Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| Статистика
| ? Помощь
Polina Darja.
Tai-dai eläb, Karjalas!
Источник:
Kipinä. № 6, 2026, с. 16-19
Polina Darja
Tai-dai eläb, Karjalas!
вепсский
Младописьменный вепсский
Mirus om ӓi melentar tuižid ristituid da eloradoid. Tӓmbei tundištamoiš dizaineranke Petroskoišpӓi, pirdajanke, kudamb mujutab sobad – Al’oša Savičevanke. Al’oša elӓb Karjalan pӓlidnas i tegeb čudokahid čomid azjoid – hӓnen kӓziš tai-dai- tehnikan abul jogapӓivӓižed sӓdod vajehtasoiš mujukahikš tehmusikš.
Mi tai-dai om? Nece om mugoine tehnik, miše mujutada kangast. Anglian kelespӓi "tie-dye" voib kӓta muga: "sido-mujuta". Miše mujutada, ozutesikš, noskad, ezmӓi pidab kertta ned mugoižehe suikermaha, sid’ panda mujud i varastada, mitte kuva vai poimetiž tegese. Tai-dai sündui amuižes japonialaižes sibori-tehnikaspӓi. Möhemba, jo 1960.-vozil tai-dai möst tegihe popul’arižeks mirus.
Midӓ völ voib tedištada neciš čomas tehnikas, mö küzum mastaril Al’oša Savičeval.
– Tervhen! Al’oša, starinoiče, ole hüvӓ, midӓ znamoičeb tai-dai sinun tӓht?
– Nügüd’ tai-dai om lujas sur’ minun elon pala. Minӓ lujas navedin necidӓ i tahtoin kehitoitta minun mahtoid. Minai om ӓi idejoid, kut minӓ voižin tehta necidӓ. Sikš nügüd’ meletan, miše minӓ jatktaižin tehta necidӓ kogonaižen elon. Om sel’ged, miše kaik voib vajehtadas, kacum, mi linneb edemba.
– Voib-ik tai-dai kaita vanhoid sobid? Om-ik tozi, miše eskai vauged futbolk lӓipanke voib tehtas čomaks dizaineran sӓdoks?
– Ka, nece om tozi! Nece om lujas hüvӓ azj, sikš ku eskai vanhoid sobid voib mujutada i panda pӓle völ ӓi kerdoid. Ozutesikš, kaita ičeze armast sädod, antta sille toižen elon. Konz minӓ vaiše zavodin tundištadas tai-dai-tehnikanke, minӓ ostlin vanhoid futbolkoid, miše harjoiteldas ӓi kerdoid.
– Mitte soba om kaikid jügedamb mujutamižen tӓht?
– Voin sanuda, miše kaik rippub kanghaspӓi. Minӓ radan londusen kanghidenke: pöl’vhanke i toižidenke. Erašti ristitud toba minei kulud sobad i pakičeba mindai kaita niid tai-dajan abul. Sobad oma erazvuiččed. Ozutesikš, kaikid jügedamb oli koft. Minӓ mujutin necen nel’l’ kerdad, miše tehta muga, kut pidi. Mugažo erašti todihe sobad, miččiden südӓimudes om erasid kanghid. Necidӓ mugažo om jüged mujutada.
– Miččed tai-dajan tehnikad oma, i om-ik sinai armaz niišpäi?
– Tehnikoid om lujas ӓi. Kaik oma erazvuiččed, se rippub kanghaspӓi, mujuišpӓi – oma-ik ned kuivad vai nozolad. Mö voim mujutada jӓn abul, kehujan veden abul i muga edemba. Mugažo oma variantad, kut panda da sidoda meiden sobad, miše sada punon, tӓhthan vai lumitӓhthaižen, ozutesikš. Minun armaz tehnik om žeoda. Nece om lujas čoma!
– Erased tehnikad oma mugoižed-žo kuti origami – pidab panda, ozutesikš, futbolkad čudokahal mahtol, miše lopus sünduiži čoma kuva. Mitte tehnikoišpӓi om kaikid jügedamb, a mitte om kaikid čomemb?
– Ka, nece om muga! Tai-dai lujas koskub origamihe. Sikš ku origamin kodima om Japonia i, ozutesikš, tai-dajan šibori-tehnikan kodima om mugažo Japonia. Neciš tehnikas mugažo pidab ӓjan punotada, sidoda i panda muga, miše tuliži kuva. A mitte tehnik om kaikid jügedamb… om jüged sanuda. Sikš ku kaikuččes tehnikas om ičeze peitusid. Oma mugoižed tehnikad, jügedad, miččihe minӓ kacun, ihastun i vaiše tahtoin opetas.
– Oli-ik muga, miše mujutadud sobal ozutihe mitte-ni monstran vai avaruden elӓjan kuva?
– Ka, muga oli! Muštan, kut minӓ mujutin midӓ-se i kogonaižes kuvas vai poimetišes nӓgin, ozutesikš, porshan vai toižen živatan vai eskai monstran. Nece om kuti psihologižes Roršahan testas, konz sindai küzutas, midӓ nӓged neciš kuvas. Nece om lujas melentartušt!
– Voib-ik panda pӓle tai-dajan sobad, ozutesikš, školha?
– Minӓ meletan, miše minun mujutadud soba om jogapӓivӓine. Sidӓ voib panda pӓle ei vaiše festivalile, kut meletaba ӓjad ristitud. Sidӓ voib panda pӓle školha, radole vai panda pӓle kodiš-ki. Meletan, miše tai-dai om nügüdläine taideh, mitte om lujas rippub ristituspӓi, hӓnen tabaspӓi da melespӓi. Kaikuččel mastaril om ičeze kacund, i satuz om mugažo ičeze. Minun rados minӓ kaiken aigan kacun londusen čomudehe, sen mujuihe. Kaik jo om ümbri meiš, meile pidab vaiše homaita da tehta ičemoi radod hüvin, miše kaita necidӓ čomut.
– Opendad-ik sinӓ toižid ristituid neche tehnikaha, i voib-ik ristit opetas tai-dajan tehnikaha iče?
– Minӓ tegen mastar’-klassoid Petroskoiš i voin opeta, ku ristit pakičeb mindai. Minӓ mugažo ezmӓi kaik tedoid sain iče. Nece oli lujas pit’k te. Sid’ mö avaižim "Koza"- šouruman, kus minӓ voin möda minun radoid. Minӓ opendamoi nügüd’-ki, ajelen erazvuiččile tai-dajan festivalile, kus voin tundištadas toižidenke mastaridenke, sada ut mahtištod. Mugažo om ӓi videoid da kursid internetas, miččed voiba abutada augotišes. Ku sinei om melentartušt, sinӓ void opetas i hüvin tehta ičeiž sӓdoid tai-dajan tehnikas.
– Lopi sanund, ole hüvӓ, "Ku tö varaidat, miše tö et voigoi mujutada sobad čomin, muštkat…"
– Ku tö varaidat, miše tö et voigoi mujutada sobad čomin, muštkat – ei pida palahteldas, tö voit vajehtada planad, i kaiken-se lopus sündub unikaline tego.