ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | Статистика | ? Помощь

Valerii Sidorkin. Kaceg Karjalan männudehe aigaha

Valerii Sidorkin

Kaceg Karjalan männudehe aigaha

вепсский
Младописьменный вепсский
Petroskoiš Radonmahtoiden pertiš avaižihe uz’ ozuteluz "Karjala. Pördutez jurihe" -nimel. Se om omištadud Venäman rahvahiden ühtmuden vodele.

Uz’ ekspozicii starinoičeb Karjalan igähižiden rahvahidenkarjalaižiden, vepsläižiden, pomoroiden, a mugažo Zaonežjen i Pudožan eläjidenradonmahtoiš da dekorativižes taidehes. Ezile om pandud kut jogapäiväižen elon kaluid, muga pertin čomitesidki. Se om amuižid predmetoid, miččid tarkas kaitas da anttas ühtel sugupol’velpäi toižele, se om mugažo uzid kaluidnügüd’aigaižil mastaril tehtud kopijoid.
Ozutelusel erine homaičuz om kingitadud vepsän rahvahaze da sen tradicionaližehe taideheze, sigä kaikutte tahtnik voib čukloutas Änižröunan vepsläižiden miruhu.
Adivoil om voimuz nägištada stilizoittud vepsläižiden naižsädoid. Kaks’ sädod om tehtud tetabal Vepsän rahvahan horan ühtnikal, a koumanden tegiba Šoutjärven mastarid L’ubov’ Ivanova, Jelena Kottina da Irina Išanina. Nece koumanz’ sädo oli Moskvasse ühtni "Pohjoižen kal’huded" -konkursaha da sai koumanden sijan.
Kul’turan i taidehen kolledžan openik Marina Kukšegorova ombli kaks’ vepsläšt sädodmehele da naižele, i ned oma čomin tehtud tradicionaližed saisädod.
Sädoiden ližaks ozutelusel oliba käzipaikad tradicionaliženke rusttanke poimetišenke. Käzipaikad tegi Šoutjärven eläi Anna Šilova 90 vot tagaze. Ani tarkan mujutadud kožalin kopijan tegi Nadežda Tološina, todesine kožal oli tehtud T. Timninal Kaskezas vodel 1895.
Sädoiden ližaks ozutelusel voib nägištada kuvid da tehmusid puspäi, savespäi i tohespäi, voib tundištadas meiden röunan vanhoidenke da noridenke mastaridenke.
"Karjala. Pördutez augotišhe" -ozuteluz radab heinkun 14. päivähasai.