ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | Статистика | ? Помощь

Nadežda Mičurova. Puuarhitektuuran säilytändy on suuri vastus. 2

Nadežda Mičurova

Puuarhitektuuran säilytändy on suuri vastus. 2

карельский: ливвиковское наречие
Новописьменный ливвиковский
Ongo suuri nygöi restavroičuskeskus? Äijygo rahvastu sie ruadau?
Sie nygöi ruadau viizitostu hengie. Sen ližäkse meil ollah vie net, ket tutkitah, monitouringua pietäh, kačotah levoloi, pidäygo niilöi puhtastua, sit talvekse ikkunat pidäy salvata, keviäkse avata, ymbäri talolois pidäy olla niitetty, lumet suomittu. Joga mustopačastu hyö kačotah, mittuine sie on temperatuuru, ongo märgy vai kuivu. Net kai pidäy kaččuo da tiediä.

Kuvveskymmenes vuvves muzei äijäl kehityi, čomeni, on tulluh uuttu taloidugi, midä tänäpäi oletto kohendamas?
Nygöi olemmo kohendamas Sergejevan taloidu. Se oli meil jo restavriiruittu, kerätty taloi. Pidi andua aigua, gu taloi seizos. Sie oli kahtekse vuottu levo tostu luaduu pandu, ga tänävuon vaihtammo levot, panemmo ikkunat, veriät da kai muut, hil’l’akkazen jo sydämes alguammo ruadoloi. Tämä meil roihes moine restavroičuskeskus. Uskon, gu tänävuon da tulienvuon net ruavot lopemmo. Varustamas nygöi olemmo restavroittavakse Kučevskoin taloidu Petroskois da Pokrovan kirikkyö. Kai nämmä varustusruavot ollah tärgiet.

Jelena Viktorovna, mittustu ruaduo on teil, gu suaja Kižin suarele nuorii spetsialistoi ruadamah?
Petroskoin rakendustehnikumu avvutti meile varustua kirvesmiehii. Viijes vuvves 75 hengie on varustettu, kolme heis ruadau meil. Hyö oldih meil praktiekal, sit tuldih meillyö ruadamah. Vähäkse aigua lähtiettih omua iččie oppimah Piiterih, ga hyväkse mieldy, tänävuon tuldih järilleh i nygöi ruatah muzeis. Hyvä, gu meil on vahnembua ristitysty, kuduat ollah jo neroniekat. Hyö voijah nevvuo nuorii. Toine suundu meil oli Petroskoin valdivon yliopistos. Sie varustettih magistroi. Se on jo arhitektuurusuundu. Sie enämbi 30 hengie varustui. Erähät ollah meijän ruadajat. Tämä on sežo ylen tärgei, gu nuordu tulis ei vaigu Kižin muzeih, ga kogo Karjalah, sendäh gu mustopačastu, kirikkyö, časounua, vahnua kodii, kudamis pidäs pidiä huoldu, meil on ylen äijy.

Hobjaine rengas-projektan hyvättulokset
Kižin suari ainos vai kehittyy da čomenou.
Vuozi vuottu rahvastu tänne tulou enämbi da enämbi. Se on tottu. Heidy vedäy tänne čoma puuarhitektuuru da Karjalan bohattu kul’tuuru. Suarimuzei omas puoles suvaiččou vastata gostii.

Työ saitto palkindon Ven’an halličuksespäi Hobjaine rengas -projektan kehittämizes. Mibo projektoi se on, sanelkua vähäzen?
Tämä on suuri turistuprojektu, kudai yhtistäy Ven’an luodehen alovehii. Niilöih kuulutah Komin tazavaldu, Leningruadan, Murmanan, Voulogdan da Arhangelin alovehet, Kaliningruadu. Täh projektah otetah ozua, ezimerkikse, valdivolaitokset, kul’tuuru- da turizmuministerstvat, eriluaduzet järjestöt, meijän lehtien da žurnualoin ruadajat. Sie on enämbi viittykymmendy järjestyö eriluadustu, muzeitgi. Kiži-muzei oli ylen aktiivine täs kaikesi mustolahjoin azumizes, i projektois. Muzein maršruttu kaksi kerdua oli suarel. Oli ylen äijy annettu nevvuo, kui parandua ruaduo turistoinke, tiijustimmo, kui vastata gostii. Ylen äijän myö täs projektas saimmo, i ylen hyvät tulokset roittih. Myö kävyimmö, ezimerkikse, Voulogdan alovehele, sie oli meijän ozuttelu. Meijän muzein lapsien keskus ozutti sie omua ohjelmua. Myö olimmo Pskovan alovehel, sit Izborskas. Ylen suurdu ruaduo piimmö Leningruadan alovehel. Myö olimmo sie gu muzei. Myö näimmö, gu meil kazvau kävijöin miäry. Se on sežo tämän projektan tulos.

Kiži -muzeidu da teijän ruaduo korgiesti arvosti Ven’an kul’tuuruministerstvu. Teil on yhtehisty ruaduo Ermituažan da Ven’an muzeinke. Sanelkua vähäzen sih näh.
Enzikse myö voimmo työndiä sinne omii ruadajii, kudamat parandetah omii tiedoloi da opastutah sie. Se on enzimäine moine suundu tärgei, gu sie ruatah kuulužat da nerokkahat rahvas. Heijän ozutteluloih on ylen äijy kävyjiä. Myö heis opastummo. Toizekse, meil on yhtehisty ozutteluu. Tänävuon 23. heinykuudu tiä Petroskois roih yhten suuren Ilja Repinan Sadko-kuvan ozuttelu. Ven’an muzei tuou tänne sen. Iellehpäi meil roih obrazoin ozuttelu. Karjalan obrazathäi ollah ymbäri muailmua. I Tretjakovan taidogallereis i Ven’an muzeis roihes moine ozuttelu. Varustummogi karjalazien valattamizen 800-vuozipäiväh. Sežo yhtehisty ozutteluu rodieu. Meil on suuri yhtehine tutkimusruado, gu nygöi olemmo Jumalan kirkastuksen kirikön taivastu luadimas. Meijän ruadodovarišat, kudamat ruatah Ven’an muzeis, ylen äijän sit meile autetah.

Jelena Viktorovna, teil nygöi ruadau Kižigrad-ozutelu. Mis se sanelou?
Se sanelou, kui suari rodih, midä sie tapahtui, eländytavois, luonnos, minerualois, kudamat suarel ollah. Tiettäväine, puuarhitektuurah näh, kodilois: mittumat net oldih, kui rahvas čomendettih omii kodiloi da suvaittih, mittuzet heil ruutat da sovat oldih. Se kerdou, kui rodih Kižin arhitektuurine ansambl’u. Ken midä azui da rakendi, sanelemmo obrazois. Myöhäi tänne Petroskoih toimmo obrazan Jumalankirkastuksen kiriköspäi samanmoizen nimenke. Nygöi se on jo Kižin suarel, piälimäzen kirikön obrazoin keskes. Ozuttelus ollahgi taidoilijoin ruavot, heijän nägemys, mittuine erinomaine da čoma on Kiži eri vuvvenaijoil. Meile avavui vie yksi suuri Igäine suari -foto-ozuttelu, kudai on sežo omistettu muzein merkipäiväl. Sie myö sanelemmogi meijän ruadajis, muzein alguhpanijois, kui kehityi meijän muzei, mittuine se on erinomaine.

Suarel ainos pietäh pruazniekkoi da festivualiloi: Iivanan da Pedrun päivät, Regatat, net kai iellehpäigi jatkutah?
Net kai ollah. Meil roihes vie Art-pereprava -festivuali, kudai on omistettu puul da arhitektuural. Kaiken tämän, midä on puus luajittu, myö rubiemmo ozuttamah da tutkimah. Neroniekat tullah ymbäri muailmua, kudamat mustolahjoi luajitah puus, puusepät. Sit KižiArt -festivuali nuorih näh, kui nuoret nähtäh nygöi Kižn muzeidu. Suuri tapahtumu roihes vie 25.–26. heinykuuduJurii Bašmetan muuzikkufestivuali Kižin suarel. Enzi kerdua rubiemmo pidämäh tädä festivualii. Il’dar Abdrazakov tulou meillyö da Sergei Šakurov.