Texts
                                            
        
            Return to list
            
                    | edit | delete | Create a new
         
            | history
            | Statistics            
            | ? Help            
        
        
        
            
            Pertin pezend
         
        
        
                
        
        
        
                genre: Narrative
                
                
                
                
                
                
                 
            
Informant(s):
 
        
         
            Ivanova Marija Efimovna, 1925, Ташкеницы (Tuošla, Tuoškalanderein, Tuaškalanhieru), Olonecky Destrict, Republic of Karelia
         
            Vdovina Fedosja Grigorjevna, 1901, Устье (D’ogensuu), Olonecky Destrict, Republic of Karelia
                
    recording place: 
    Михайловское (Kujärv, Kuujärvi), Olonecky Destrict, Republic of Karelia,    
year of recording: 
1983
recorded: Barantsev, Alexander P.
        
                
                 
            
Source:
 
        Образцы карельской речи. I. Говоры Республики Карелии, тихвинских и тверских карел, 1994, p. 440-441
audio archive of ILLH, KarRC RAS: №2776/5
        
                
        
               
        
        
    
        
                
        
            
            
            
                    
                
        Pertin pezend
        
        
        Ludian
                
Mikhailovskoye
                
      
             Nu, kaco, ende pertid ol’d’ih, ei häi oldu kruasitut? 
 
 Ei d’ olnu vet. 
 
 Ei. Eij, ei. 
 
 Kui perti čiistittih, kous čiistittih? 
 
 Pert’? Pestihe d’oga vuoden äipäiväks. Äjäpäiväks ottaze. Virzut siätaze, sein’ät huos’taze, mie muštan. I kell om lapsit, ka se huosipmuan pezöv. I ottaze s’ein’ät, vedel kaik. Siätaze muilat, i muilvedel kaik. 
 
 S’ein’ad ol’d’ihe. 
 
 Nu dai. S’ein’at kaik vouktat. 
 
 S’ein’at ol’d’ihe pakuižet. Da lagi. 
 
 Ni mid ielnu bumaguot. Huos’ta da. Miä muštam, miä ve huosiin virzut siätut, i virzul huosiin. A vel’l’ed ol’d’iihe kaik siluo pappi kävel’. A häin’, Mit’a da Vas’a, häin virzut koume pani. A tiennut, što pappi tulop midak häin oli d’iänu ve vähäin’e pesta. Papp se hänel kadotti, a hä ka papp se, entiä mida ei muga tulnu, a dielot tuli da tuli ka. He sanup: ”Anna F’odorouna ut’a lapt’ei to”, sanop: ”Äij om midak virzuit”, se sap: ”Äij om laval, a kusak oma pezijat?” A vel’l’ed uidittihe. ”Alа mamoi, sano, što müö huosiim pertit”. Ei ka. Bat’uško tuli, a hüö pagettihe. Kunnak pageta ka hüö kuarz’naha. 
 
 mm. 
 
 Kuarzinah pagenide. Sanob: ”Om laptiid äja pizii üksin ol’et?”. ”Ka üksin”, sab: ”Ol’en. A mit’t’e paremb om sil huosida”. Peziat kuarznas kuundeltaze. Ku bat’uška tuli, tiedat prihačut, ka huiged om, što seinit pezet, kell oma n’eičükat ka vet ei da a prihačud oma ka.”Alа sano, što müö pertit pezem”. Pagoh i heittada. 
 
 Siid virzuil huostih? 
 
 Virzuil. Virzuil huostihe s’einäd ol’d’ihe, äijät parembat nämäd obojad rebitaze, a siit pakuštet’he. Nu, müö pezim lagi i kaik. Äjäpäiväks pestaze. 
 
 Otettihgo neče peskud libo čuru čuurut? 
 
 Čurut? Tožo pan’d’ihe. Peskut, čuurut. Meil pesk, a sit t’az oli čuurul реlhuos’ta, siit peskun kel huos’taze. Panoba virzul’e. Čuur’ t’ämä pesk i huositaze seinät. Kon’ešno, dielod om enambi. Ka zato sein’ät, va pakuižet. Tul’et ka pakuštav, va pertis a nügü kruaskal kruas’taze vähemb ruadot ka. Kell voimad ei ol’e, ka kruaskal. 
 
 Siit kezäl se azuid muga, siätihe da? 
 
 Äjäpäiväks enamb čura, konz om äjäpäiv’, enamb čura äjäpäiväks oli. Nu, Äjäpaiv aprelis majaz om, štobi kezaks oliiš pert’ pestut puhtan’e. Kezal ei d’oukuo ruaduod om äjäpäiv’.