Texts
                                            
        
            Return to list
            
                    | edit | delete | Create a new
         
            | history
            | Statistics            
            | ? Help            
        
        
        
            
            Kangas
         
        
        
                
        
        
        
                genre: Narrative
                
                
                
                
                
                
                 
            
Informant(s):
 
        
         
            Ivanova Marija Efimovna, 1925, Ташкеницы (Tuošla, Tuoškalanderein, Tuaškalanhieru), Olonecky Destrict, Republic of Karelia
         
            Vdovina Fedosja Grigorjevna, 1901, Устье (D’ogensuu), Olonecky Destrict, Republic of Karelia
                
    recording place: 
    Михайловское (Kujärv, Kuujärvi), Olonecky Destrict, Republic of Karelia,    
year of recording: 
1983
recorded: Barantsev, Alexander P.
        
                
                 
            
Source:
 
        Образцы карельской речи. I. Говоры Республики Карелии, тихвинских и тверских карел, 1994, p. 448-449
audio archive of ILLH, KarRC RAS: №2777/1
        
                
        
               
        
        
    
        
                
        
            
            
            
                    
                
        Kangas
        
        
        Ludian
                
Mikhailovskoye
                
      
             Nu kuibo kangaste ende kudottih? 
 
 Ka i n’ügü kudotaze muga. Kutt müö se d’o em kudotud a mös panoba, nügü niitil, a siluo. Pelvahas siätihe. Siätäze n’emet. 
 
 Nu pelvahas niitti ku azuttih, siid mida niitis azuttih? 
 
 Siid azutaze nemet. On d’o, mec, häin kezertaze. Siit panoba viiht’hiid, siit azutaze viihtiid i siätaze. Viihtid siätaze, siid n’emet panoba kuožaliil’e. Toukuil’e keritaze pelvas. Siit panoba kanghaze, nüg oma niitiid, a siluo piäp toukuil. Lank siätä toukuil. Tolkuil panoba i buab muga stuul om muguon’e, sihe panoba n’emet. D’o enni mušta ka oi d’o. 
 
 Luoda pidab viihtil vit. 
 
 Nu viihtil, viihtiil keritaze viihtakuol. Viihtikot pestah da nu, lankha hüvin. 
 
 Luoda pidaap ve. 
 
 Nu, a tolkuin ke, nüg iel’e, ka mäne ni l’öüda et, kus oma toukut. 
 
 Luoda. Siit tuada se. 
 
 Toukuid, nüg ei ol’e ni. 
 
 Kerata. 
 
 Nu. 
 
 Siit. 
 
 Toukuid ei ol’e nügü. 
 
 Kankhaze naladida d’atkel’ta. 
 
 Niideh otta. 
 
 Kaik. 
 
 Nu, suvalkuol’e kierda. 
 
 Ve kierda pidäb, da oi mi om dielot äi dielot! 
 
 Nu, kankhas äi dielot. Kanghas om äi dielot. 
 
 Nu, miituine. Nu, miittumat čuastit. Oldah sigä kangas, puu on kangas puis? 
 
 Stavinat, suvalk. Siid mi om pidap ve. 
 
 Lastat! 
 
 Lastad, sig oli pird. 
 
 Pird. 
 
 Siid. 
 
 Suvalk! 
 
 Siit tämä pidap ve piähižet. 
 
 Äi dieluot. 
 
 Äi dieluod om. 
 
 Suvalk! 
 
 Kouz zavoditah siit, min pidut, min l’evedutte azutah tämä. 
 
 A mi t’ebe? 
 
 Hurst’? 
 
 Mit’t’e bird tulop. Birdad müöti, mit’t’ om bird om leved, bird om kaid bird, kell miččed birdad oma. 
 
 Konz luodaze, ka siit pidav lugeda. Mit’t’e bird om, sen verste langaažit sinne. 
 
 Nu languot pandah. 
 
 Šiit. Šiit kangahaze panet, ka pidap d’atkel’ta. Va sidel’ta, va kutt sandaze. 
 
 Agd’ad otta. 
 
 Agjat. 
 
 Endišt kanduod оlnop, siid agd’at otta suvalkol piä. Agd’an andl’et kahtei keskei üks ottab bokas, toin’e toižes andl’eb agd’at. Siit piäp n’ämät otta agd’at! Ezmaa naladida kangas, štob agd’at ei l’ähtäiš ristaižeh agd’at. Nu, ende ei ristuid, a n’ügü n’ämis languois, se voidaze ristuda vet tiedat agd’at suvalkuol piä. Oi, äij om dielot! D’o kaik ka, ka. N’ügüd ostad valmehed, ei kaik kut d’alos i siäkuo. 
 
 Nuu. Sihe ni narod meid’en ve. 
 
 Nu. 
 
 M’eid’en pol’ve ve siägad, ei muu ei siäkuo. 
 
 Nüg entiä kui. 
 
 Vahnad ve. 
 
 Nu n’üg ei siäkuo, nüg ostaze doroškat valmehet.