ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Огнева Ольга. Vepsläine mifologii om keratud ühthe kirjaha

Огнева Ольга

Vepsläine mifologii om keratud ühthe kirjaha

вепсский
Младописьменный вепсский
Uhokun 27. päiväl Petroskoiš, Rahvahaližiden kul’turiden keskuses pidätihe Vepsläine mifologiienciklopedijan prezentacii.
Ezmäižen kerdan ühthe kirjaha om keratud tedoid vepsläižiš jumaloiš, man, veden, mecan, kodin da tanhan ižandoiš, živatoiš da linduiš, londusen objektoiš, pühiš kiviš, londusen vägišlämoiš, vedes, tulleiš da kibuiš, miččed voiba tartta ristituhu. Kogonaz kirjas om 340 kirjutest, kus om sel’genzoittud 369 terminad. Kaik kirjutesed om pandud vepsläižen kirjamišton mödhe. Kirjan pohjas om vepsän kelen kirjamišt da sured kirjutesed vepsläižiš. Kaikuččel kirjutesel om vepsläine sana da sen znamoičend venän kelel. Kirjutesed om täuttud čomil mustvauktaižil da erimujukahil fotokuvil. Kirj oli paindud Petroskoin universitetan paindištos.
En meletand, miše vepsläižes mifologijas voib kerata kogoinaižen kirjan. Ezmäi planiruin kirjutada vaiše erasid kirjutusid vepsläižes mifologijas da kerata ühthižen kirjan, kus oliži völ kirjutesid karjalaižiš da suomalaižiš. Olen ihastusiš, miše minei ozastui kerata materialad erižiden kirjoiden täht, – sanui enciklopedijan tegii, Kelen, literaturan da istorijan institutan etnologijan erišton ohjandai, istorialižiden tedoiden doktor Irina Vinokurova.
Nece kirj om äivoččen radon satuz. Völ vodel 1994 Suomehe, Joensuu-lidnaha kerazihe etnografad, kudambad oppiba da tarkišteleba erilaižiden suomalaiž-ugrilaižiden rahvahiden mifologijad, veroid da kul’turad. ühtniba ühthe surehe projektaha, miččen mödhe planoiš oli tehta venän da anglian kelil enciklopedijoid uraližiden rahvahiden mifologijas. Kogonaz tarbiž oli painda 15 mugošt kirjad. Neniden tundijoiden joukus oli petroskoilaine-ki etnograf Irina Vinokurova. Pörttes kodimale hän zavodi kerata materialad vepsläižes mifologijas, mitte oli lujas vähän oppitud. Sikš ku vepsläižid zavottihe oppida möhemba, mi äjid toižid uraližid rahvahid. Johan Andreas Šjögren löuzi vepsläižid vodel 1824. Päliči kahteskümnes vodes vepsläižil oli Elias Lönnrot.
Irina zavodi oppida živatoiden mifologijad. Materialad hän kerazi tedištuzmatkoiš vepsläižiš küliš Karjalas, Leningradan da Vologdan agjas. Irina pagištoiti äjid vepsläižid, enamba vanhad sugupol’ved, kudamb völ muštab endevanhoid veroid. Materialad oli muga äi, miše hän kirjuti erižen kirjan živatoiš vepsläižiden uskondveroiš. Mifologine enciklopedii oli jättud, kuni ei linne vaumhen kirj živatoiš. Vodel 2007 Vinokurova udes tartui oppimaha mifologijad. Hän eci tedoid arhivoiš Petroskoiš, Piteriš da Helsinkiš, Venäman etnografižes muzejas, ende paindud kirjoiš da käzikirjutesiš vepsän kelen da rahvahan polhe.
Minei lujas abutiba Maria Zaicevan da Maria Mulložen Vepsän kelen vajehnik, miččen mödhe minä tegin ičein enciklopedijan vaihišton da miččehe sid’ ližazin völ sanoid. Meiden päivikš unohtadud mifologijan hengiden nimid löuzihe Emil Nestor Setälän vepsän kelen ozutesiš. Käzikirjutesišpäi tuli mel’he minun dedoin Nikolai Bogdanovan dissertacii vepsän kelen vaihištos. Nece käzikirjutez ei olend paindud. Sain sigä lujas äi tarbhaižid tedoid ičein oppindan täht, – sanui Vinokurova.
Kirjas om äi tedoid, miččid nügüd’ ei voi kirjutada rahvahal, sikš ku nenid ristituid vajehti jo toine sugupol’v, eskai äjid nenid vepsläižid külid ei ole.
Vepsläižile vanhembile sugupol’vile kirj johtutab enččiš nor’aigoiš. Norile vepsläižile andab voimust kätas ičeze rahvahan juriden polihe da olda vepsläižen.
Minä tahtoižin, miše nece kirj abutaiži vepsläižile jäda hengiš, kaita ičeze kel’t. Toivon, miše kirj lugetas ei vaiše tedomehed, no openikad da tobjimalaižed ristitud. Meletan, kaikile se linneb tarbhaižen, – sanui Irina Vinokurova.