ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Radam surel armastusel!

Radam surel armastusel!

вепсский
Младописьменный вепсский
Kaikutte visokosnii voz’ rahvahas lugetas jügedaks. Necil vodel völ-ki tuliba mugomad tartused, kut virus, pandemija.
AigmäričuzIštum kodiš”… Se vajehti kaikiden ristituiden elon, se koski Vepsän fol’klorkeskusen radod mugažo. No sädandradnece om taimen, mitte kaiken vedäse päiväižennoks.
Virus ei seižutand meiden radod. Ei sa kävelta meidennoks, no voib kosketadas meidenke telefonas, internetas, voib oigeta meile ičeze radoiden fotosnimkoid.
Ani čomad oma videomastar’-klassad, miččiš om ozutadud, kut tehta tätüižen palaižišpäi. Kädekaz-studijan ohjandai Tatjana Sergejeva tegi rolikan, miččes ozuti, kut tehta Äipäivän jänišaižen.
Vepsän fol’klorkeskusen radnikad jatktaba tundištoitta ristituid vepsän rahvan veroidenke da kul’turanke. Mastarid ei vaiše starinoičiba vepsläižiden sädoiden polhe, no i ombliba kodiš sarafanan da ozutiba sen kaikile meiden lehtpolel VKontakte-verkos: https://vk.com/club44930663.
Vepsän fol’klorkeskusen muzei mugažo ei heitänd ičeze radod. Ol’ga Spirkova starinoičeb rahvahale muzejan kaluiden polhe.
Meiden gruppas avaitihe rubrikPagižemei vepsäks”. Kaik gruppan ühtnikadlapsed, mamad da tatad, babad da dedad, ühtes sizaridenke Anna da Svetlana Trifanovoidenke opendase pagižmaha vepsän kelel. Kaikutte vastuz mäneb ühtesPeiveine-teatran tätüižidenke.
Völ üks’ rubrikVepsad mugažo vojuiba”, miččesKodijured-kluban ühtnikad starinoičiba ičeze heimolaižiden polhe, kudambad vojuiba. Maria Aleksejevna Abramova voinan aigan oli lapsen, hän starinoiči, kut siloi eliba. Völ Maria Aleksejevna lugi ičeze runon vepsän kelel. Vladimir F’odorovič da Tatjana Ivanovna Jetojevad sanuiba ičeze vanhembiden polhe. Galina Vasiljevna Okuneva lugi kirjeižen dedalpäi. Necen kirjeižen kaičeba voinan aigaspäi.
RubrikasKaičemei vepsoiden veroid starinoičem siš, miččid veroid oli i om meiden rahvahal.
lujas tahtoim nähta meiden kacujid koncertoil. Sid’-ki em sömäidanugoi. Meiden horeograf Julia Pigareva tegi ani čoman videokoncertanMuhada! Kacuhta peiveižele!” Neche videokoncertha oli pandud erazvuiččiden voziden lapsiden ozutelused. Ozutiba ičtaze i lapsed-mastarid!
em unohtanugoi sur’t-ki praznikadVägestusen päiväd. Meiden gruppan lehtpolel ozutim saldatoiden kaumoid, miččed oma meiden Vidlan agjas.
Vägestusen päiväl Vidlan külän avoinirdal oli tehtud radiokoncert. Pajatadihe pajoid voinan polhe. Praznikanke ristituid ozateliba Piterin agjan gubernator A. Drozdenko, Podporožjen agjan pämez’ A.S. Kälin, Vidlan külän pämez’ A.V. Kuzneсov. Maria Lapikova tegi videokoncertanSpasib vägestuses!”. Kaik rahvaz voili kacuhtada erazvuiččiden voziden praznikozutelusid. Ned koskiba kaikuččen ristitun südänt. Kaik oli tehtud surel armastusel meiden kodiman istorijaha.
mugažo ühtnim erazvuiččihe online-konkursoihe: lapsed da aigvoiččed ristitud pirdiba, pajatiba, lugiba runoid, starinoičiba voinan polhe. Lapsed ühtniba pirdatusiden konkursaha. Vepsän fol’klorkeskusen radnikad mugažo ühtniba akcijahaSur’ voinsur’ vägestuz”. Äjile ristituile tuli mel’he, kut pajati Sergei Abramov.
Ninga tegese kaiken, konz armastad ičeze radod. , Vepsän fol’klorkeskusen radnikad, kaiken olem ihastusiš ozutada teile ičemoi sädandradod.