ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Paušin Šan’uu. «Tiedolline desant» lyydiläižis kylis

Paušin Šan’uu

«Tiedolline desant» lyydiläižis kylis

карельский: людиковское наречие
Новописьменный людиковский
Muloižel vuodel kezakuus meiden d’ouk, Kielen, literatuuran da hištorijan institutan tiedustajad, oli keradomatkas lyydiläižiid kyliid myöti Kompohd’an, Priäžan, Änižen daigi Anuksen piiriis. Meiden keradomatk oli nimiteltu "Lyydiläižed: pohd’alaspiäi suveh sai", Ezmaižen nedälin aigal myö ajelimme Kompohd’an piirismuga sanottu, pohd’alaižiil lyydiläžilluo, a siid toižen nedälin aigal ajelimme suvehiižiid piirid myöti, olimme Priäžan da Anuksen piiriiš.
D’oukos oli kielen tutkii Aleksandra Rodionova, etnologad Sergei Minvalejev da Julia Litvin, sežo meidenke oli operator, Fedor Gerasimov, kudai abutti meile kird’uttada diktofonah daigi videokamerah lyydilaižed kielenozuteksed.
Sil aigal myö kirjutimme yhteheze enamb 40 pagižutuste Koikaris, Tivdijas, Ussunas, Dyrkänmäges, Nuamoilas, Pälärves, Kendärves, Pyhärves, Kujärves, Tuašlas da Paloniemes, d’oga informantas meil diädih mielehižed muštod. D’ogahiine heis pagiži omal čomal mamankielel.
Tämän keradomatkan aigal myö sit piätimme organizuita pidoid, kudamil myö voižimme pidada lugendad, piened lekcijad, lyydilaižis kylis.
Ligakuun 1. päivän meiden d’ouk, kudamas oldih Aleksandra Rodionova, Svetlana Nagurnaja, Natalia Pellinen da Fedor Gerasimov, tuli Kujärveh. Siga lämmäl sygyzen suobatan päiväl suureh čomah Kujärven kul’tuurtalon zualuh kerävyi äi rahvaste. Meiden lugendad myö pidimme muga sanottu kebdäl kielel, štobi kyliin eläjiil oliš intres kuundelta meiden tiedustuksiiš. Myö sanelimme rahvahale lyydilaižiin tabois, kul’tuuras daigi kieles. Ezmäi Aeksandra Rodionova saneli muloižes keradomatkas da lyydin piäpaginluadun pidelukses Internuotas, Svetlana Nagurnaja pidi lugendad kard’alan kirjukielen hištorijas, Natalia Pellinen saneli lapsen kuvas kard’alan kieles. Sida paiči meil oli kaks’ videodokladad, kudamiid ozutettih Irina Novak da Sergei Minvalejev. Kujärves myö olimme kolme päiväd, kus sežo kird’uttimme diktofonah lyydilaižed kielenozuteksed.
Sit kahten nedälin peras, ligakuun 15. päivän, myö tulimme pidamah lugendad Pyhärveh. Meiden d'oukkoh on vie tulnu Julia Litvin, kudai saneli intresaižed faktad kard’alan naižen kylän elaigas. Kolmandž matk oli Hirvakseh, siga pidimme lugendiid ligakuun 23. päivän. Pyhärves daigi Hirvakses meid kuundelemah on tulnu äi rahvaste. Meiden lugendad pidettih Pyhärven da Hirvaksen kird’astoš. Hirvaksen kird’astoh meid kuundelemah on tulnu sežo Tamara Mihailovna Petrova, kudam on luadinu seiččemetuhahižen sananikan Dyrkänmägen dialektal. Tamara Mihailovna iče ei tieda lyydin dialektad, no ylen tahtou, štobi tämä dialekt säilyiš. Häi kyzelii Dyrkänmägen eläjiid, štobi kiändidä kai venäläižed sanad lyydikš, i nygy tämä sananik voit lugeda "Юркостров: мир слов и имён"- kniigas. Voin sanoda, što kai kuundelttih meid himonke. A lugendin dälges ainoz spassiboittih meid intresaižes pidos.