ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

KYYKKÄ – KRIUKKU

KYYKKÄ – KRIUKKU

карельский: ливвиковское наречие
Новописьменный ливвиковский
Kriukku on vahnu karjalaine kiža. Sih kižattih kaikkiel Karjalua, sendäh kižal on mondu nimie. Vienankarjalazet da lyydiläzet sanottih sidä kyykäkse. Liygiläzil da Raja-Karjalan rahvahal se oli kriuhka, gr’uuhu, kriukku. Rugajärvel oli kuri libo guri. Suojärvel kižattih kol’l’oih. Tverinkarjalazil oli r’uuha. Kiža oli tuttu toiziengi itämerensuomelazien rahvahien keskes. Vepsäläzil tämän kižan nimi oli bryh (gryh), inkeriläzilpoppi, estounielazilkurnilöömine.
Kriukkah kižuamah ruvettih keviäl, konzu lumi lähti da mua kuivi kižattavah kundoh. Kižatanderet oldih suuris da pienis kylis.
Nenga 77-vuodehine Ranta-Miikkula saneli Pertti Virtarannale: "Kyykkäh kižattih äijäl, kyykkäh kižattih äijäl! Oli joga pienes kyläs oma kyykkämua da vie toizis pienembis kylispäi kerävyttih sinne rahvas. Akonlahten čupul Tullinniemel oli se Kyykkikankas sanottih, sit sih ku kerävyi suuri kylä, ga oli sadoi kižuajii ainos pyhänpiän, kezäl. Sie kižattih kyykkäh. Da kižattih kadrielii da soitettih, pajatettih, pläšittihmittumua iluo vai ei pietty! Ga kyykkä oli edupiäs ainos".
Enzi kerdua kriukkua mainitah vuvvennu 1894 I. K. Inhan kirjas "Kalevalan laulumailta". Sit lövvytäh enzimäzetgi kriukkah kižuajien kuvat. Kirjas kogonaine lugu on omistettu kriukale. Enzi kerdua sih kižuajii kirjuttai nägi Luvajärven kyläs. Rahvas sanottih, ku kiža on tuttu kaikis Vienan puolen kylis. Inha kirjutti, ku vahnembat jo pardusuut miehet oldih äijiä innostunnuombat kižuamah, migu nuorembat, kudamil tämä perindö rubei unohtumah, sendäh vihjatahgi, ku kižal Vienan Karjalas ollah vahnat juuret.
Kriukku toven on vahnu perindölline kiža. Se aijan aloh vai rubei unohtumah. Karjalazet pagolazet tuodih kriukku Suomeh da sie ruvettih kehittämäh sidä. Silloi kiža vie ei olluh muga äijäl levinnyh. Liikkehel kriukku piäzi vaste vuvvennu 1951 Boris Karppelan da Kosti Pamilon hyvyös.
Kižah niškoi luajittih selgiet siännöt. Pohjakse otettih vahnat karjalazet kižanimitykset da siännöt. Uuttu oli se, ku kižuamah kriukkah ruvettih naizetgi. Ennehäi naizet ei kižattu kriukkah, hyö vai kačottih. Karjalan Sivistysseuran kyykkäkerho pidi vuvvennu 1964 enzimäzet kursit kriukan sud’d’ih niškoi. Niilöis Boris Karppela pidi paginua kriukan perindölöis da histouries, Kosti Pamilo sellitti siändölöi. Rahvas ruvettih kižuamah, pidämäh kilboi, perustettih Kyykkäliitto.
Karjalas kriukku ei hävinnyh kogonah. Kudakus kižattih, ga ken kui maltoi da ken kui musti. Vuvvennu 2011 Karjalan Rahvahan Liitto ottavui kriukan kehitändäh Karjalan tazavallas. Tädä enne kriukkah kižattih vaiku Kalevalas. Tänäpäi joga piiris da, voibi sanuo, joga suures kyläs on omat kriukkah kižuajien joukot. Kylih on suadu kai tarvittavu vehkehistö: pualikat da kriukat. Kriukkah kižuajat opitah omua vägie kaikenmoizis kilvois. Niidy pietäh kui Karjalan Rahvahan Liiton hyvyös, mugai toizien yhtistyksien avul.
Kriukkah kižates pidäy olla lagei nurmikko. Kižuamah tulou kaksi joukkuo. Kižah niškoi pidäy 40 kriukkua da 8 pualikkua, nellin annetah joga čurah.
Kriukat luajitah koivus. Jogahizen piduhus on 10 santimetrii da järevys 6,5 – 8 santimetrii. Pualikan piduhus ei voi olla enämbiä 85 santimetrii da järevys ei enämbiä 8 santimetrii. Kižan aigah kižuajat lykitäh pualikkua, lyvväh kriukkoi. Konzu kai kriukat on lyödy, sud’d’u lugou, äijängo ballua suau joukko. Sit vuoro siirdyy toizele joukole. Voittajakse tulou se joukkoveh, kudai suau parembat ballat kižas.
KarjalanRahvahan Liiton Pualikka käteh, kyykkä kumoh -kirjazen mugah.