ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Šašina Maria . Hänel oli midä sanuda lugijoile

Šašina Maria

Hänel oli midä sanuda lugijoile

вепсский
Младописьменный вепсский
Vastusele kerazihe ristitud, ked navediba Nikolajad, ked sebrastiba da radoiba hänenke, kelle oliba mel’he hänen taidehradod da ked muštaba vepsläšt runoilijad nügüd’-ki.

Ehtan vaumištiba Paginkluban ühtnikad da "Randaine"-ansambl’, mitte zavodi necen vastusen vepsläižil pajoil. Ezmäi pajanikad ihastoitiba adivoid "Ajagam külähä" -pajol. Sen pohjas om tetab äjile vepsläižile Nikolai Abramovan runo.
Täl vodel Nikolai Abramovale täuduiži 64 vot. Kut om tetpas, hän läksi elospäi kanman ičeze 55-vottušt jubilejad – 23. päiväl vilukud. Kut äjan hän voiži völ ehtta, kut äjan tehta vepsän rahvahan hüvüdeks! Vastusel hänen sebranikad opalas pagižiba, miše nece surm oli tehnus lujas aigoiš, muštliba händast vaiše lämil, čomil vaihil.
Vastusen adivoile ozutadihe Nikolajan fotoid da videoid, starinoitihe hänen elos. Nikolai sündui vodel 1961 vepsläižes Ladv-küläs Piterin agjas. Vodel 1978 hän lopi Vidlan školan, a jäl’ges openzihe Piterin topografižes tehnikumas, Petroskoin valdkundaližes universitetas da Karjalan pedagogižes institutas. Hän radoi sovhozas, piloramas, kul’turpertiš, lehtmehen "Süvärin lämoid" -lehteses i "Suomalaiž-ugrilaižes lehteses". Äi vozid Nikolai radoi "Kodima"-lehtesen pätoimitajan, a hänen jäl’gmäine radsija oli Karjalan Rahvahaližes kirjištos.
Nikolai Abramov oli tetaban ristitun suomalaiž-ugrilaižes mirus. Hän oli eripoližen mehenlahjakahan fotokuvadajan, kändajan, kirjutajan, lehtmehen da mugažo artistan. No ezmäi kaiked händast tetas vepsläižen runoilijan. Hänen ezmäine kirj "Koumekümne koume" oli paindud vodel 1994, i se oli ezmäižen runokirjan vepsän kelel. Vastusel johtutadihe Armas Mišinan sanad Nikolajan polhe: "Runotusehe tuli mez’, kudambal om ičeze mod, ičeze än’. Hänel oli midä sanuda lugijoile. Ezmäižel kerdal pagiškanzihe vepsläižen mehen heng, kudamb armastab kodiröunad, kodiman mecad da jogid, kudamb om holiš ičeze rahvahan da külän elo-ozas".
Nikolai Abramov kändi vepsän kel’he äi mirun literaturan klassikoid. Heiden keskes oma Omar Hajam, Uiljam Šekspir, Aleksandr Puškin, Lev Tolstoi, Sergei Jesenin, Nikolai Kl’ujev, Boris Pasternak, Jevgenii Jevtušenko, Nikolai Rubcov, Vladimir Visockii da toižed. Muštehtal kului äi Nikolajan runoid da kändmižid. Jogahine paginik lugi miččen-se armhan Nikolajan runon. Kaikuččel se om ičeze. Suomalaiž-ugrilaižen školan openik Stanislava Šašina lugi Nikolajal kätud Aleksandr Puškinan runon.
Vastusel Nikolajan sebranikad da läheližed starinoičiba ičeze muštlotesid hänen polhe. Ozutesikš, mušteltihe, kut Nikolai kirjuti Vladimir Putinale, konz tahtoi sada tedoid siš, omik Venäman prezident vepsläine. Mušteltihe mugažo, kut äjan hän ajeli madme, kut äi hüvid azjoid hän ehti tehta. Vepsän kelen opendai Nadežda Petrova sanui: "Ku pagišta Venäman literaturan polhe, ka sureks runoilijaks tobjimalaz kuctas Aleksandr Puškinad, a ku pagišta vepsän rahvahan runotuses, ka
sur’ runoilii om Nikolai Abramov.
Kaikiš vepsän kelen openduzkirjoiš om Nikolai Abramovan runoid vai starinoid. Hänen runoid lujas navediba lapsed. Hän mahtoi kirjutada muga, miše lapsed lujas kebnas paneba runoid muštho. Hänen panend vepsän kelen kaičendaha om lujas sur’. Meile ei täudu händast. No Kol’a eläb runoiš, fotoiš, pajoiš, kirjutesiš".
Ehtan adivod taričiba tehta mugoižid vastusid Nikolai Abramovan muštoks jogahižel vodel. Kaikutte toivob, miše se linneb hüvän tradicijan.