Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| История изменений
| Статистика
| ? Помощь
Aleksandr Kräkkijev.
UMBIKAIVO
Aleksandr Kräkkijev
UMBIKAIVO
карельский: ливвиковское наречие
Новописьменный ливвиковский
Istun ikkunpieles
umbikaivo mieles
ammuzen koin vieres
turbien kuuzen tyves.
Kuuzen oksal ripui
aiven tuohilippi,
joi sil vetty lippai
juotatustu tirpai.
Sit parzi vestetty,
laučakse heitetty –
n’uupoittai huogavo –
lähekkäi vavarjo.
Net kai oldih käin tiel,
kus sai aigua viettiä.
Šläntil laučal stokan
viinutöytön tagan.
Löydyy viinan juojua,
olis gu vai tuojua.
Silmät zel’l’al valau
vuahtikeroi vajai.
Aijattomal aijal
pahus kubluh ajau,
ottau hajun humal
houkuttelutaval.
Čäčätti harakku,
vezi tules š’nuakku
tädä tuohitöyttyy
kagrupellon löydyö.
Yhtel vyöl vyötetyt,
čuhkehel syötetyt
pyhävedoin hyövys
nouzemale hovus.
Ammuldua sai vetty
ilmai tozieh tottu
buito koivunmahlua
hienuo aromuattua.
Hiiristellen hizu,
omil jalloil pyzyi,
väzyksis, gu šliehku,
savakonke lekui.
Tiedy omua polgii
valuta ei n’olgii,
hos i šuštutti väit
löntiändy sinnepäi.
Sil pikoi takkaine,
a olgupiät painoi.
Laihal, gu pirran piil,
eulluh piäs, eigo piäl.
Ga puolenou syödäy
dai ripsevyy piettäy
suannuol lastu sängeh,
vidivalgieh hangeh.