Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| История изменений
| Статистика
| ? Помощь
Natalja Anhimova.
“Muzejiden ö – 2025” Šoutjärves
Источник:
Kodima № 6, 2025, с. 8
Material om paindud pohjoižvepsän paginal
Natalja Anhimova
“Muzejiden ö – 2025” Šoutjärves
вепсский
Младописьменный вепсский
Joga voden miide muzei ühtneb "Muzejiden ö" -akcijaha. Semendkus, konz praznuitaze Muzejan praznikad, miide muzei aveidab ičeze verajan ehtkeižel, i se om möhassai. Kaikuččel vodel mö voumičem uuden programman. Mel’he om se, mise miil oma abunikad, kut vanhad, muga i nored.
Kaikuččen kerdan mö tegem praznikan pätničan, toižiš muzejiš se mäneb sobatan. Küzut: "Mikš muga"? Sanun: "Niken sobatan muzejaha ii tule. I tämbei külänikiile sobat om kodipäiv: puhtastaze pertin, lämbitaze kil’betin, kävutaze kil’betihe da, kut sanutaze, ii vaise pestaze, a vel hengen puhtastaze, mel’t kebnenzoitaze. Sikš, mise rahvaz tuliži, mö tegem praznikan pätničan".
Necil vodel 16. semendkud sä oli hivä, vereil oli päiveine. Konz muzejaha ezmeižin tul’d’he lapsed, oli čoma mel’ – hö void’he kacta muzejad, väta aitanno, meletada da ecta muzejadme vastusid küzundoihe i otta lahjaižen. A ken tahtoi, voi mända toižele žirule i ühtes käzimastarinke L’ubov’ Gerčinanke kudoda vön. A toižes zalas voi tedištada enamba suomalaiž-ugrilaižide pol’he – mugoižen vastusen voumiči Šoutjarven školan opendai Sem’on Jefremov.
Necil ehtkeižel muzejaha tulob äi rahvast, läz 200 mest. Hö käveltaze pertid möto, kactaze kaluid. Mise kaik vanhad kalud kaita, miile abutaze Irina Kulagina, Jekaterina Ziil’, Ol’ga Jegorova, Jekaterina Mironova, Jevgenija Kokorina. Kaikile suur’ spasib abus.
Möhemba kacmaha muzejad tul’d’he vanhembad-ki, a ken-se tuli kundelmaha paginan "Vepsiidenno armastusenke". Oli tarbhaine aig sikš, mise ristitud ol’d’he paginas. Däl’gmeižel vilukun päival mina olin Petroskoiš i lugin lekcijan mugoižele temale lidnalaižile – oli äi rahvast, tuli melentartuine vastuz. I siid kevädel mina otin päha, mikš ii tehta mugošt paginad küläs – muga tegin-ki. Tem oli se-žo, vaise vastuz mäni toižeks, siid ol’d’he vepsad da ken vepsiideke eläb äi vott ühtes. Pagin oli siš, mitte taba om vepsiil, mida da kut hö tehtaze erazvuiččes azjas, kut voib el’geta, mida varastada vastusele. Nece aig mäni čomin, vastuz tuli mel’he kaikile.
Praznikan päivlopus oli suur’ lahj Karjalan rahvahaližes teatraspäi – teatrozuteluz "Vepsänka". Teatrozutelusen heng Aleksandra Aniskina vändi surel tanhal. Nece oli lujas melentartuine vänd. Starin Anna Lisicinan polhe, voib sanuda, mäni hänen kodimal. Kaikutte sana mäni südäimihe, ol’d’he minutad ihastusenke i voikunke. Ozutelusen kactihe 60 mest. Lopotat’he käzil, sanutihe lämid saniid, lahjoitihe änikoid. Kaikile teatrozuteluz lujas tuli mel’he. Muzejan praznik oli suur’en ihastuz kaikile.