Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| История изменений
| Статистика
| ? Помощь
Moroškovaja Ol’ga .
Ladvan külän heng eläb
Источник:
Kodima № 8, 2025, с. 2
Vepsäks kändi Irina Sotnikova
Moroškovaja Ol’ga
Ladvan külän heng eläb
вепсский
Младописьменный вепсский
Ladv-külän praznik möst kerazi eläjid da adivoid. Se völ kerdan todišti, kut om tärged kaita külän tradicijoid i eläbad sugupol’viden sidod.
Arvokast da toštmatont il’mad praznikale andab eläb vepsän pagin. Ved’ meiden Podporožjen agjan küliš amussai kaitas vepsän rahvahan unikališt kul’turad, a kaikutte mugoine praznik abutab neciš azjas.
Meile lujas mel’he tuli vastuz Larisa Drozdovanke. Hänen čudokahad mastar’-klassad kingitaba lapsiden da noriden homaičust, andaba heile voimusen čukloutas radmahtoiden miruhu.
Jäi muštho originaline fotosija, kus oma kangaslaudaižil kuvatud živatad, miččiden nimed om kirjutadud vepsän kelel. Oli lujas vessel i melentartušt.
Läm’ vastuz oli Julia Baranovanke – ristitunke, kudambale ei ole üks’kaik külän elo i sen kul’turjäl’gestuz. Julia Vasiljevna om ližaopendusen opendai, taidehstudijan ohjandai, hän keradab tätüižid. Julia starinoiči meile, kut tehtihe tätüižid sovetskijan aigan. Mö čuklouzim ezitatoiden laps’aigaha. Julian keradamištos om enamb 300 1970.–1980.-voziden tätüšt, miččed oli tactud janduzkogoho, no hän kaiči niid. Hän ei vaiše kohendab muretud bobaižid, no surel tahtol ombleb uzid nügüdläižid sobid niiden täht. Ekspozicii kaiken aigan kazvab, se om melentartuine lapsile, kudambad voiba tundištadas ičeze kazvatajiden bobaižidenke, i vanhembile, kudambile eksponatad johtutaba heiden laps’aigas.
Küläpraznik ei ole vaiše melentartuine programm külänikoiden da adivoiden täht, no om völ üks’ hüvä tradicii – kävuda adivoihe jomha čajud heimolaižidenke da sebranikoidenke. Mö-ki saim äi hüvid, lämid tundmusid pagištes sebranikoidenke da jodes duhukast čajud magukahanke paštatesenke.
Mö tedištim äi ut i melentartušt paginan aigan Raisa F’odorovna Čarandovanke i hänen Marina-millänke. Hö oma todesižed kanzan istorijan da tahon ičeladun kaičijad. Heiden starinad om eläb meiden kodiröunan istorii.
Päipaštokaz sä sil päiväl ližazi hüväd mel’t kaikile, tegi vepsän kul’turan praznikad, mitte oli täuz’ radmahtoil, johtutesil, vastusiden lämäl da ihastusel, völ kirjavambaks da čomembaks.
Praznik Ladvas udes ozuti, kut oma tarbhaižed ühtenzoitusen kurod külän hengen kaicendan täht.