ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

”Bron’i ajaa”

”Bron’i ajaa”

карельский: собственно карельское наречие
Тихвинский
- Piettihgo enne tee jarmarkoi vai ei? Oldihgo jarmankat?

Jarmankat hyvät oldii. Meil’ä Oz’er’ovalla tok oldii jarmankat. Sominašša. Mie ka ol’ii jarmankalla, Sominaa ka ajel’ii. Hänen tuatonke, Miša-d’ied’önke. A šidä nu ka. Oz’er’ovall oldii jarmankat. Stroiččana. Pokrovana. Oz’er’ovalla jarmankat. T’iel’dä Karjala že kaikki podimiečetaa šinne jarmankalla. Heboz’illa ajellaa, Fil’aa ajelliih. Fil’an naized l’ähtei jarmankalla. Ka istuoče- kolme čuučalua naista, ka kakši. Da viel’ä kazačiha ol’i heil’ä. Ka tarantassun že val’ššettii, puaran heboz’ie heil’ annettii jo. Int’er’esuiččiečettii. An’n’i-t’äd’ ol’i, da Viero-t’äd’i. Moklokovalda. Tämä ka Duarja, kazačihoina ol’i. Kuim m unahaan. Vas’kam muamo, Hukka. Duarja. Ka še kazačihoina ol’i. Ka hyö puaran že val’l’aššettii, da omalla pihalla i s’eižatettii. N’äinke guruz’inke. Podarkad kagloih, heboz’illa že. K omalla pihalla i s’eistettih n’ämä heboz’et.
A T’eppo-d’ied on to R’et’kinän, nap-. Šiinä i rinnan el’i. Da Kukan Jyrgi, da Gromovan Vas’ka. A heil’ ol’i bron’i tapettu. Ka ol’i bron’i tapettu. Kun’i hyö šiel’ä šuorittii d oldii, a heboz’ed že jo valmehed. A hyö šiškozet šinne, tarantassun aala tämän bron’in že i šivottii. Hyö teriembi tuldii, od gor’ača že šinne tarantassu vabizutti što, ”oh, mužikat hebozen val’l’aššettii. Tarantassu val’l’as lähemmä jarmankall ajamaa”. I istuočettii. I l’ähtöö ajamaa. Ka Birčovalla šanellešša nagrat. Lapšikulut i kaikin kirrutaa: ”Bron’i ajaa bron’i bron’i”. A hyö že tarantassušta kirrutaa: ”Mängie munal!” Naiz’ie kirrutaa. Štobron’i! Bron’i!” A heil’ä. T’el’egän taga-, n uala šiel’ä bron’i že.
Nu ladno, tämän kyl’än projid’ittii. Dal’še jedut. Kuuretalla podjied’ittii. Šiel’ä lapšikulud dogad’ittii, tuaš: ”Bron’i! Bron’i! Kaččokkoakko bron’i bron’i!” Nu šiinä. Projied’ittii. Loginovalla dojied’ittii, i šiel’ä tuaš kirrutaa: ”Broni!” – ”Oivoivoi! Ga midä hyö meidä nazivajaa ’bron’i’? Vet kažotse i issumma emmä sprosta. I šuorin olemma hyvin, midä hyö meidä bron’iksi obzivaajaa?” Oi silloin ku Duarja tul’i da šanel’i n’i. Ol’imma kuollun kaikii.
Nu ka Oz’er’ovalla že. Dojied’ittiih. Heboz’et šii laakan luo. Pietettii. Štoanna šiin ollaa, l’ähemmä jarmankua myöt’ kävel’emää, ku”. Duarja šanoo: ”Viid’immä. Tarantassušta že, kačomma. Oi. An’n’i-t’äd’i! Viero-t’äd’i! Šentää meidä joka kyl’äššä i kirruttii ’bron’i bron’i’. Mie duumaima, što meidä ’broni’ kirrutaa. Kaččokkuakko t’el’egan aala že bron’ on šivottu”. Davai tädä bron’ie šiel’ä. S’n’imaimaa pois’. S’n’imittii ka pois’. Bron’in že.
N’i ka ol’i. A ku tägäl’äzed že karjalazed že ka männää šinne. A šiel’ä jo Oz’er’ova ved’ ka n’ie že Rus’ on. Ruskii. N’i ka ei šua. N’iäd meil’ä šanuo što, midä pidää. Što mat’erjalua žee. Ruškieda, a il’i midä. Nu ka šiel’ä prodavca že kyžel’öö, što, ”kakovo vam mat’erjalu?” A ka karjalan’e nain’e že i kyžel’öögi: ”Mn’e nadee”. Ei šan što, ”na kajomočki, na podol, krasnovo”. Amn’e dait’e pot podol krasnovo”. Kah. Myt’yš ol’i t’omnota iel’l’ä, n’iät.
A jarmankalla mänemmä, n’äidä n’i, n’yd že n’äidä ka rahvaz ei muista, a myö viel’ä iče kävy-, ajel’imma da kävimmä jarmankoilla, jarmankat hyvät tok oldii. N’akazie oššimma i. A muuvven i emmä i ošša n’iidä. A molod’oža n’ii. Šinne, in’t’er’esovatse, gul’aimaa, da n’äidä yl’en šomaz’ie n’akaz’ie paissettii. N’akaz’ie, mänemmä täävet paikat oššamma, da tuomma.

- A mi se on n’akan’e, ”n’akaz’ie”?

Ga vehn’äzeštä paissettu, i ka hyö, piehyz’inke i. I sil’mäz’et risuidu i, i n’okkazet risuidu, yl’en jo. Što igruškazet oldii. A heidä kučuttii n’akazet. Kah.