Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| Статистика
| ? Помощь
Jiesuksen elaigu. Tuhluajupoigu
Источник:
Jiesuksen elaigu, 1991, с. 29
Jiesuksen elaigu. Tuhluajupoigu
карельский: ливвиковское наречие
Новописьменный ливвиковский
Toizel kerdua Jiesus saneli verdavuksen brihah näh, kudai tahtoi lähtie iäre koispäi da mennä elämäh loittozeh muah.
Häi pakičči tuatospäi omassah perindövuittii da lubua lähtie koispäi. Tuattah oli vastah poijan lähtendiä, no yksikai andoi hänele d’engat. Poigah i lähti.
Vierahas muas briha terväh tuhlai kai d’engat. Hengen pidiekse hänel pidi mennä poččiloi paimendamah. Toiči hänel oli moine n’älgy, ga olis syönnyh syömizii, kudamii poččiloile syötettih.
Lopuškal häi rubei mustelemah omuadah kodii, kus oli hyvä eliä, šuorii järilleh tulla kodih i pakita tuatolpäi prosken’n’ua. Tuattah ku dogadi, što poigu on kodih tulos, juoksi poijale vastah. Tuattah muga ihastui, ga luadi poijalleh, kuduadu jo piettih kuolluonnu, suuren pruazniekan.