Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| Статистика
| ? Помощь
Jiesuksen elaigu. Lembeisydämelline Samarialaine
Источник:
Jiesuksen elaigu, 1991, с. 31
Jiesuksen elaigu. Lembeisydämelline Samarialaine
карельский: ливвиковское наречие
Новописьменный ливвиковский
Yhten kerran Jiesus saneli verdavuksen mužikkah näh, kudai lähti raatkah yksinäzele mägidorogale. Matkal rozvot tuldih häneh käzin. Hyö kiškottih hänelpäi kai d’engat da jätettih virumah dorogale. Mužikku oli äijäl satatettu, häi ei voinnuh i liikkua.
Hänes siiriči dorogua myö astui pappi, sit vie eräs Jumalan taloin käskyläine, no nikudai ei azetuttu auttamah turmeltuu. Sit tuli sih muugalaine Samarian linnaspäi. Nähtyy muasvirujan da tirpajan ristikanzan samarialaine azetui da sidoi kibiet kohtat. Sit häi nosti hänen omassah oslan selgäh i toi yökse lähimäzeh yöbymistaloih. Häi vie kai maksoi ižändäle palkan, štobi tämä hoidas satatetun tervehekse.
Jiesus tahtou sanuo tämän verdavuksen kuundelijoile, štobi hyö oldas lembeisydämellizet toine toizen kohtah, semmite niilöi vastah, kuduat kärzitäh hädiä.