Тексты
                                            
        
            Вернуться к списку
            
                    | редактировать | удалить | Создать новый
         
            | История изменений
            | Статистика            
            | ? Помощь            
        
        
        
            
            Riihel’l’ä ahetaa
         
        
        
                
        
        
        
                
                
                
                
                
                
                 
            
Информант(ы):
 
        
         
            Кондрашова Пелагея Григорьевна, 1894, Селище (S’elis’s’a), Бокситогорский р-н, Ленинградская обл.
                
    место записи: 
    Селище (S’elis’s’a), Бокситогорский р-н, Ленинградская обл.,    
г. записи: 
1967
записали: Рягоев Владимир Дмитриевич
        
                
                 
            
Источник:
 
        Образцы карельской речи. I. Говоры Республики Карелии, тихвинских и тверских карел, 1994, с. 212
ф/архив ИЯЛИ КарНЦ РАН: №938
        
                
        
               
        
        
    
        
                
        
            
            
            
                    
                
        Riihel’l’ä ahetaa
        
        
        карельский: собственно карельское наречие
                
Тихвинский
                
      
             - Šie, Palagija Gr’igorjevna muissat kui, riihi ahetah i pujjaa? Alluz loppuh sah sano sinä hyvin. 
 
 Loppie pidää še. Vuota. Nu ka šidän tämää. Ku l’eikkaimma. N’ämä kuivetaa kuhl’ahašša. Šidän tullah da n’ämä vejetää riihel’l’ä, guamonoo, da riihel’l’ä. Ahetah hiät ka n’äin s’eizuol’ee kaikki. Oldii k’iuguat šuuret. K’iuguad l’ämmitetäh, ägie l’ienöö, n’ämä kuivetaah lyyhtehet kaikki. Šidän ruvetaa puimaah. Nu ka mon’ artel’i, n’el’l’än kežen, vijjen tullaa. Ka n’ään br’uužat, t’iel’ä kä n’äin kiel’i rippuu, t’iel’ä br’uužavarži. Kaikki pujah, i pujah. I puujaa. Šidän nämä puujah, obrʼaäditaa. Olletena träs’s’itää, da šivotaa kuboloih. A jyväd n’ämä. Tukun ka muizen šiihena. Šidän n’ämä jyvät tuli, ka k om mužikka talošša, n’i ottaa puuhiz’en labiee. Kaikki fur’aattaa, viskua. Vijalkoi joulluu, kaikki lobjeilla. Sidän tee. A ku kel’l’ä joulu, n’i naized. I naized mahetaa, vissattii. Šidän vissataa. Šidän ka värčil’öih pannaa. Tuvvaa n’ämä kod’ii jyväd. Ka purnuloih pannaa. Kah. 
 
 - Luajittihgo enne suurimua? 
 
 Luajittii, jaahua häneštä, da, mel’l’ičät oldii. N’ämä vijjää, da mel’l’ičalla kaikki jauhotetaa. Kel’l’ä k on zas’eki, puurnuzed. Puurnuloih tullaa da jaahot pannaah. A kel’l’ä joulu, n’i värčil’öis, ein’i puiziloih kumataa, da n’iin. I loajittii šuurimua, ozrua l’eikataah, žito. N’ ozrua luo-, l’eikataah. Šidän ka luad’itaa mel’l’ičalla šuur-, muizet oldii šuurandakivedgi mel’l’ičoissa. Šuurretaa. Šuurimua luajitaah. I ka, n’äistä pudruo keitetäh i, rokkah i.