ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Vedol

Vedol

карельский: людиковское наречие
Михайловский
Nu, a vedoh hebol kävüit?

Vedim haugua! Haugua, haugua vedim hebol.

Kunna veditte?

Ka d’ärveh, d’ärveh, kac, t’äh d’ärveh vedim, vedim. D’ogisian d’ärveks siga piä tožo d’el’ankas piä vedim. A miä ol’en vet’ didi, diedan olnu tuaga. Ve ninkuon’ olin hoštohavat. Mii häi vedettih Vuažnihe. Šilloi ammuin’ aig om pidav, šilloi kazakat santah kazakuokš ot’etah. Diä hot’ keda ku iel’e kel’l’e. Kodiš otta keda. Siid mindaa ot’t’i. Üöl n’ämä tuldah, üöl siga. Pit’ku matk olii, muštan n’ä hüvääžesti pit’k matk. Näma reget grustah. Tiedat pardet kai gruustah. A povoznikat ielnu, matk oli pit’k. Siä Tuašlan peril ot’t’he kus liinov. I Vuažnihe sa. I l’ähtem pimedas, toižel üöl tul’em kodihe. A ku tulov vastuste tiedat vedajad. Tühjin kel d’o ve tuldah tühjillaze. A müö sinne parzi. Ka siid ol’et dielos. Aja hot’ kuna mečas sia puun keskes. A ve om podvosku sie meil ve t’äss e. Nu reges se sinne bokal’e pakkuv: ”Davai, davai, davai! Dait’e dorogu! Dait'e dorogu!” Nu a dorogad andeta ei siga, ve siit kaik muguon’e. Ka ottad om dai ottagua tošti koč puutup piälake. Oi, kaiked oppiv ajad oma vahääžen kaiked ol’em mujanu.