ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Silakova Natalja . Pühä kala

Silakova Natalja

Pühä kala

вепсский
Младописьменный вепсский
Meiden rahvaz eläb londusenke kožmuses, arvostab sidäa kut-že toižin! Äi veroid necen polhe rahvahas kaičese. Naku, ozutesikš, haugen otta. Kelle-se nece om muite hambakaz kala, a vepsläižilepühä kala. Necen kalan kodiš kaitas. Se tob kalanikoile ozad da kaičeb torokaspäi. Ei kaikuttušt kaičeb, vaiše nenid, ked kalatuzsändoid arvostaba. Hot’ keda küzu: konz jänlikund zavodiše, kaikutte sanubnece haug’ ičeze händal jäd murendab. A kut tedištada, miše se zavodi händal jäd mureta? Kaik sanubakonz kevädel jogel tresk zavodiše, varasta jänlikundad.
Starinoitihe, oli nece äi voz’sadoid tagaze, konz Vedehine upoti kaik venehed, segoitoiti verkoid da ei andand nikelle kalad püta. Ei voidud ladidas hänenke. Erases küläs kalanikad läksiba tedaiakannoks pakičemha abud.
Nu, tämbei tüništoitan Vedehišt. A miše hän ustupiži teile, pidab sada hänen päkala, Pühä haug’, – sanui tedaiak.
Mikš se om päkala hänele? Kut-žo meile tedištada, miše nece om se kala?
Tuleb aigi kaikes tedištat. Mängat i sagat kaikid suremb haug’.
Kalanikad läksiba järvele i zavodiba tacta verkoid. Kaiken kezan ei voinugoi püta kalad. Aniku saba haugen, a se rebitab verkoid i lähteb. Kalanikad jo oma kudonuded verkoid vahvoiš nitišpäi, a se kaiken rebitab niid. I kut-že sen sada-se?! Udes läksiba kalanikad tedaiakannoks, a hän nagrab:
Hauged et püdanugoi, da hot’ kalad külläks söit.
Togat minei teiden verk, a homendesel, edel päiväižen nouzmad, otkat. Minä-ki teidenke lähten!
Homendesel kalanikad tuliba kacmaha verkon, a se kaik om miččes-se vägestaiheinän äniklehtiš. Otiba verkon da järvele läksiba. Lopuks, putui sihe haug’. om sur’, kut lambhal. Sid’ Vedehine-ki ozutihe. Zavodi hän pakita pästta päkalad valdale. Pit’kha ridliba, no kaik-se ladihe. Kalanikad pästiba haugen valdale, a Vedehine laski heile püta kalad hänen jogiš da järviš. No ku torok libub, ka kalanikad jo tedaba: kenen-se verkoihe putui Pühä kala. Tozi, ku muite sur’ haug’ putub verkoihe, ka siloi-ki Vedehine käreidab.
Siš aigaspäi vepsläine kalanik kut püdab Pühän haugen, ka pästab, a ku muite suren, ka sen pän kuivadab i kaičeb ozaks.