Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| Статистика
| ? Помощь
Bukina Valentina .
Liipukku
жанр: сказка
Источник:
Oma mua. № 20, 2026, с. 6
Bukina Valentina
Liipukku
карельский: ливвиковское наречие
Новописьменный ливвиковский
Kerran buabo lugi Mašale suarnan "Kaži suappualois". Bunukkua ylen äijäl miellytti, kui L’udojedu — rahvahien syöjy muutui leijonakse da hiirekse.
Maša rubei pakiččemah buabua:
– Muuta minuu keneksetahto.
Buabo enzimäi ei tahtonuh nimittuzii muutoksii, ga Maša ylen äijäl pokoroiččihes, sit buabo rubei duumaimah: "Keneksebo sinuu muuttua? Gu leijonakse – sinä minuu syöt, a gu hiirekse – sit sinuu kažit syvväh, da sit minä en voi sinuu järilleh muuttua tyttözekse".
A Maša sanoi:
– Muuta minuu liipukakse. Minä rubien pertii myöte lendelemäh, kukkazil istumah, sinuu omil siibil kut’kuttamah.
Mugai sovittih. Buabo sanoi tiedohussanat:
– Beks, feks, peks. Muutu Maša liipukakse.
Silmänlipahtukseh tyttöine hävii, a pertis rubei lendelemäh liipukku. Hänen siivet oldih taivahankarvazet, sendäh gu Maša oli sellinnyh taivahankarvazeh pluat’t’ah enne muutandua.
Čoma liipukku lendeli pertii myöte, istavui kukkazile libo buaban olgupiäle da ikkunale. Buabo kodvan kačoi, kui Maša-liipukku ilomieles lendeli pertii myöte, da jälles lähti murginua šeimimah, a liipukku lendeli, lendeli pertii myöte, da sit lendi pihale ikkunas.
Mašale-liipukale ylen äijäl himoitti pihal lennellä, anna lapset kačotah čomua taivahankarvastu liipukkua.
Lapset, vaigu nähtih liipukan, tahtottih sen tavata. Hyö juostih liipukale jälgeh da kirruttih:
– Se tuanne lendi, tavakkua, lykkiä sih šuapku!
Yksi brihačču juoksi kodih ottamah verkostu. Hyvä, gu buabo kuuli lapsien kirrundan, da lähti pordahile kaččomah, kedä lapset tabaillah.
Čomaine taivahankarvaine liipukku vadvaihes yksielpäi toiziele, sit brihačču lykkäi verkoizen da tabai liipukan.
Buabo rubei kirgumah:
– Älgiä koskekkua liipukkua, andakkua se minule.
Brihačču koppai verkospäi liipukan, kai siivet revitti da andoi buabale särizijän liipukku-rukan. Buabo varavozeh kämmenis kandoi liipukan kodih, pani sen koikale da sanoi tiedohussanat:
– Beks, feks, peks. Muuttu liipukku järilleh Mašakse.
Liipukku kerras hävii, a jäviihes Maša. Tyttöine äijäl särizi da jygieh hengitti väzyndiä. Hänen taivahankarvaine pluat’t’u oli revinnyh, sendäh gu brihačču revitti liipukan siivet. Buabo alevutti Mašan, pezetti händy, sellitti toizeh čomah pluat’t’azeh da sanoi:
– Nikonzu emmo rubie muuttumah ni kenekse!